Euroopa Komisjon avaldab kaks korda aastas (mais ja novembris) põhjaliku majandusprognoosi kogu ELi, euroala ja kõigi liikmesriikide kohta.
2026. aasta kevadine majandusprognoos näitab Eesti kohta, et Lähis-Ida konflikti põhjustatud energiakriisi tõttu suureneb reaalne SKP tänavu 1,6%, mis on 0,5 protsendipunkti võrra vähem kui varem prognoositud (2,1%).
2027. aastal peaks reaalne SKP Eestis erasektori kulutuste, investeeringute ja ekspordi toel kasvama 1,7%, samal ajal kui impordikasv jääb väiksemaks. Energiahinnašoki tõttu püsib inflatsioon Eestis kõrgena, ulatudes 2026. aastal keskmiselt 4,4%ni, kuid arvestades energiahindade ülekanduvat mõju ja teenuste jäika inflatsiooni, peaks see järgmisel aastal taas aeglustuma 2,9%ni. Valitsemissektori eelarvepuudujäägiks prognoositakse tänavu 4,5% SKPst ja 2027. aastal 4,8% SKPst.
Euroopa Poolaasta
Euroopa poolaasta raames koordineeritakse Euroopa Liidu majandus-, eelarve- ja tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat. 2008. aasta majanduskriis tõi esile vajaduse majanduse tugevama juhtimise ja ELi liikmesriikide eelarve- ja sotsiaalpoliitika parema koordineerimise järele. Euroopa poolaasta eelarvepoliitika juhtimise eesmärk on tagada riikide rahanduse jätkusuutlikkus kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga.
Poolaasta raames antakse riigipõhiseid soovitusi vajalike majandusreformide või muudatuste läbiviimiseks. Eesmärk on ergutada majanduskasvu ja luua töökohti viisil, mis säästaks keskkonda ja võimaldaks kõikidel inimestel majanduskasvu hüvedest osa saada. Riigipõhised soovitused põhinevad põhjalikul analüüsil iga liikmesriigi majandusliku ja sotsiaalse arengu ja probleemide kohta, mis avaldatakse igal kevadel riigiaruandena. 2026. aasta riigiaruande põhilised järeldused Eesti kohta on järgmised:
- Kasvavad kaitse- , tervishoiu ja sotsiaalkaitsekulutused avaldavad survet eelarvele. Majanduskasvu soodustav maksustamine ja kulude läbivaatamine võiksid aidata tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkuse.
- Praegune geopoliitiline olukord ja Venemaa lähedus süvendavad majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme ning tekitavad samal ajal ELi idapiiril asuvatele riikidele, nagu Eesti, ka uusi julgeolekuriske.
- Innovatsioon ja süvatehnoloogia idufirmad edenevad jõudsalt, kuid teadus- ja arendustegevusse tehtavate avaliku sektori investeeringute parem võimendamine ning turundamistakistuste kõrvaldamine tooksid majandusele laiemat kasu. Rahastamisele juurdepääsu tagamiseks, eriti väljaspool suuremaid linnu tegutsevate VKEde ja ettevõtete jaoks, tuleks kasutusele võtta innovatsiooni ja ettevõtluse toetamise raamistikud.
- Energiajulgeolek on praeguste geopoliitiliste pingete valguses kriitilise tähtsusega. Eesti on teinud suuri edusamme taastuvate energiaallikate kasutuselevõtul, kuid oluline on jätkata investeerimist taastuvatesse energiaallikatesse ja lõpetada järk-järgult põlevkivi kasutamine. Väga olulisel kohal on võrgu-uuendused ja kaitse hübriidohtude eest. Kodude soojustamise programmid, kestlik transport ja Rail Baltica ehituse lõpuleviimine võivad aidata veelgi kahandada heitkoguseid ning vähendada energiaarveid ja sõltuvust volatiilsest impordist.
- Oskuste parandamiseks on vaja pakkuda väheste oskustega ja eakamatele täiskasvanutele rohkem võimalusi ning tõhustada samal ajal teadus- ja tehnoloogiaharidust. Kui pöörata suuremat tähelepanu õpetajate nappusele ja toetada erivajadustega õppijaid, on võimalik vähendada koolist väljalangemist ja enneaegset lahkumist. Noored saaksid eelkõige suurte piirkondlike erinevuste kontekstis kasu aktiivsest tööturupoliitikast, mis hõlbustab üleminekut koolist tööle.
- Vaesus on vähenenud, kuid eakad, puuetega inimesed ja üksikvanemaga leibkonnad on jätkuvalt vaesusriskis. Eesti on oma taaste- ja vastupidavuskava raames edukalt rakendanud tervishoiu-, sotsiaal- ja pikaajalise hoolduse reforme. Taskukohase pikaajalise hoolduse ja tervishoiuteenuste laiendamine ning hüvitiste tõhustamine leevendaks demograafilist survet ja tooks kasu kogu ühiskonnale.
Lingid: