Euroopa ja Eesti digikümnend
2021. aastal esitas komisjon oma visiooni digitaalsest Euroopast. Eesmärgiks on, et Euroopast saaks 2030. aastaks digitaalselt sõltumatu liider tehnoloogialahenduste rakendamisel ning et inimesed ja ettevõtjad saaksid kõiki digimaailma võimalusi täiel määral ära kasutada. Digikümnendi raames on püstitatud mõõdetavad eesmärgid neljas valdkonnas:
- digioskustega elanikkond ja kvalifitseeritud digispetsialistid
- turvaline, toimiv ja kestlik digitaristu,
- ettevõtete digiüleminek ja
- avalike teenuste digiteerimine.
Alates 2023. aastast avaldab komisjon igal aastal digikümnendi olukorda käsitleva aruande. 2026. aasta aruandes hinnati seniseid edusamme Euroopa digitaalse konkurentsivõime ja suveräänsuse suurendamisel ning kutsuti liikmesriike üles jätkama jõupingutusi digitaristu arendamiseks, uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ettevõtetes, noorte ja kogu elanikkonna kaitseks küberohtude ja valeinfo eest ning sõltuvuse vähendamiseks ELi välistest strateegiliste tehnoloogiate pakkujatest. Seekordses aruandes on välja toodud ka prioriteetsed reformid ja investeeringud ELi ja liikmesriikide tasandil, et suunata digivahendite eraldamist järgmises ELi mitmeaastases finantsraamistikus.2026. aasta digikümnendi aruande kohaselt on Eesti avalike teenuste digitaliseerimisel endiselt ELis esirinnas. Eesti on edukas tehisintellekti ja pilvandmetöötluse kasutuselevõtus ettevõtetes ning kasvab ka tehnoloogiafirmade hulk. Samas on aruande kohaselt Eestis arenguruumiettevõtete küberturvalisuse tõstmise,, IKT-spetsialistide koolitamise ning keskkonnahoidliku digitaliseerimise osas.
Küberturvalisus
2020. aastal esitasid Euroopa Komisjon ning liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ELi küberturvalisuse strateegia, eesmärgiks tugevdada Euroopa kollektiivset vastupanuvõimet küberohtudele ning muuta digiteenused ja -vahendid inimeste ja ettevõtjate jaoks usaldusväärsemaks. Samuti aitab strateegia ELil tugevdada oma juhtpositsiooni rahvusvahelise küberruumi kujundamisel ning parendada koostööd partneritega kogu maailmas.
Küberturvalisuse strateegia sisaldab konkreetseid ettepanekuid kolmes valdkonnas:
- suurem vastupanuvõime ja tehnoloogiline sõltumatus
- parem valmisolek
- tihedam rahvusvaheline koostöö.
ELi liikmesriikidel ja institutsioonidel aitab küberrünneteks valmistuda ja digiühiskonda arendada ELi Küberturvalisuse Amet. Eestis koordineerib küberturvalisuse poliitika kujundamist ja elluviimist ning vastavat riigiasutuste ja laiema kogukonna koostööd Justiits- ja Digiministeerium.
Andmekaitse
ELi eeskirjade kohaselt võib isikuandmeid koguda üksnes õiguspärastel eesmärkidel ja rangetel õiguslikel tingimustel. Igaüks, kes kogub ja haldab isikuandmeid, peab kaitsma neid väärkasutuse eest.
2018. aastal tugevdati andmekaitset kogu ELis isikuandmete kaitse üldmäärusega. Selle määrusega antakse üksikisikutele õigus taotleda enda isikuandmeid organisatsioonidelt, kelle valduses need võivad olla. Samuti on kodanikel õigus lasta oma andmed isikuandmete kaitse üldmääruse alusel kustutada ning ettevõtjad ja organisatsioonid peavad andmete töötlemisel järgima rangeid eeskirju. Antud määrusega loodi ka Euroopa Andmekaitsenõukogu, mis aitab tagada andmekaitsenormide ühtse kohaldamise kogu ELis.
Digitaalne Euroopa
Üks ELi digistrateegia kõige nähtavamaid edulugusid on rändlustasude kaotamine, tänu millele saavad ELis reisivad kodanikud oma telefoni kasutada sama tasu eest, mida nad maksavad koduriigis. Alates 2026. aasta jaanuarist on ELi rändluspiirkonnas ka Ukraina ja Moldova. 2018. aastal lõppes Euroopa Liidus ka tarbijate asukohapõhine diskrimineerimine ehk geoblokeering.
2024. aasta alguses jõustus õigusalase koostöö digitaliseerimise ja õiguskaitse kättesaadavuse määrus, millega ühtlustati õigusalane teabevahetus ELis ning loodi raamistik piiriüleste tsiviil- ja kriminaalmenetluste digitaliseerimiseks. Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis on loodud uus Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt, mille kaudu saab esitada väiksemaid nõudeid teises liikmesriigis asuva kostja vastu. See hõlbustab tarbijatel hüvitiste saamist ning võimaldab tsiviil- või kriminaalasja pooltel osaleda kohtuistungil videokonverentsi teel. Viimaste aastate kriisid, nagu pandeemia ja Venemaa agressioon Ukrainas, on loonud soodsa pinnase väärinfo levikuks. Juba 2015. aastal lõi Euroopa Liit võitluseks väärinfoga eraldi veebisaidi EUvsDisinfo, mille eesmärk on suurendada inimeste teadmisi eeskätt Kremli infooperatsioonidest ning aidata neil hoiduda meedia manipulatsioonidest ja märgata ohte internetis.
Tehnoloogiline suveräänsus
Euroopa peab vähendama oma sõltuvusi ja seda ka tehnoloogia valdkonnas.
2026. aasta juunis tuli Euroopa Komisjon välja ettepanekutega, mille eesmärk on suurendada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust, eeskätt pooljuhtide, tehisintellekti, pilvandmetöötluse ja avatud lähtekoodi valdkonnas. Esitati kaks seadusandlikku ettepanekut: kiibimäärus 2.0 ning pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise määrus. Mõlema eesmärk on suurendada stimuleerivate meetmetega tootmist ja pilvemahtu Euroopa sees, et mitte sõltuda kolmandatest riikidest. Euroopa Komisjon on koostanud ka avatud lähtekoodi strateegia ning energeetikasektori digitaliseerimise ja tehisintellekti strateegilise tegevuskava. Ettepanekud peavad heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu.
Tehisintellekt
Euroopa Liit pöörab üha enam tähelepanu tehisintellektile ja sellega seotud võimalustele ja riskidele. 2024. aastal pandi paika tehisintellekti õigusraamistik ELis. Uute reeglite kohaselt keelatakse tehisintellektisüsteemid, mida peetakse selgeks ohuks inimeste põhiõigustele ning mis manipuleerivad inimeste käitumisega, et mõjutada nende vaba tahet. 2024. aastal alustas Euroopa Komisjonis tööd Euroopa tehisintellektibüroo, mis toetab usaldusväärse tehisintellekti arendamisvõimalusi ning ühtlasi tegelebtehisintellektiga seotud riskidega. 2025. aastal võeti vastu Euroopa tehisintellekti tegevuskava, milles tuuakse välja konkreetsed meetmed, et muuta Euroopa tehisintellekti ülemaailmseks liidriks. Meetmed hõlmavad andmete kogumist ja kättesaadavust, taristut ja investeeringuid, oskuste arendamist, tehisintellekti juurutamist strateegilistes sektorites ning reeglite lihtsustamist.
Digiteenuste määrus
16. novembril 2022 jõustunud digiteenuste määrusega hakkasid ELis kehtima uued õigusnormid, et muuta internetikeskkond turvalisemaks ja panna veebiplatvormidele suurem vastutus. Muu hulgas puudutavad uute normidega ettenähtud kohustused kodanike põhiõiguste kaitset, ebaseadusliku veebisisu ja -toodete leviku piiramist internetis ning kasutajatele suuremate valikuvõimaluste ja parema teabe pakkumist. Erinevate internetis tegutsevate isikute kohustused on vastavuses sellega, milline on nende roll, suurus ja mõju interneti ökosüsteemis.
Ülevaate uutest normidest ja digiteenuste õigusakti peamistest eesmärkidest leiad siit ning eestikeelse kokkuvõtte TTJA koduleheküljelt.
