Põhisisu juurde
Esindus Eestis
maasikad

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika

Juba 1962. aastast on Euroopa Liidul ühine põllumajanduspoliitika, mida juhitakse ja rahastatakse ELi tasemel. Aja jooksul on küll põllumajanduspoliitika osatähtsus ELi eelarves vähenenud, kuid 2021–2027 eelarveperioodil moodustab see endiselt 31% kogu ELi eelarvest.

Ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on vähendada põllumajandustootjate riske ja tagada neile piisav sissetulek, säilitada põllumajandustoodete mõistlik hinnatase ja  kvaliteet, tagada loodusvarade säästlik kasutamine ning toetada maaelu. Kui ühise põllumajanduspoliitika algusaastatel lasus peamine rõhuasetus stabiilsete toodangumahtude ja tootjate konkurentsivõime tagamisel, siis viimastel aastatel on järjest olulisemaks muutunud Euroopa rohelise kokkuleppega seotud kliima- ja ökoloogilised eesmärgid. Näiteks toetavad uue eelarveperioodi meetmed põllumajanduse bioloogilist mitmekesisust ja kestlikku tootmist.

ELi põllumajanduspoliitika 2021–2027

2021–2027 eelarveperioodil antakse ühise põllumajanduspoliitika vahendite jagamisel liikmesriikidele enam vabadust, et iga riik saaks toetusi vastavalt kohalikele vajadustele kohandada. Lisaks pööratakse erilist tähelepanu Euroopa rohelise kokkuleppe teemadele, nagu kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus ja loodusressursside kestlik majandamine, millega on seotud 40% käesoleva perioodi põllumajandustoetustest. Uued võimalused loodi ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatest põllumeeste ja noorte põllumeeste toetamiseks, et aidata kaasa maapiirkondade elujõulisuse säilitamisele.

Põllumajanduspoliitika oluline osa on maaelu kestliku arengu toetamine, seda eelkõige läbi  kolme pikaaegse prioriteedi: põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime suurendamine, loodusressursside säästlik kasutamine ning maapiirkondades majanduse arengut ja töökohtade loomise soodustamine.

Ühise põllumajanduspoliitika tutvustus

Ühine põllumajanduspoliitika 2021-2027

Põllumajandus ja roheline kokkulepe

Maaelu arendamine

ELi meetmed ülemaailmse toiduga kindlustatuse parandamiseks

 

ELi põllumajanduspoliitika strateegia

Eesti põllumajandus

Põllumajandusmaa katab ligikaudu veerandi Eesti territooriumist ning 44,5% Eesti elanikkonnast elab maapiirkondades.

2022. aasta novembris kiitis Euroopa Komisjon heaks Eesti Ühise Põllumajanduspoliitika strateegia aastateks 2023–2027, mille raames eraldatakse Eestile üle 1,4 miljardi euro ELi vahendeid.

37,8%
Eesti elanikkonnast elab maapiirkondades
273
2020.a sai Eesti ELi põllumajanduspoliitika fondidest 273 miljonit eurot, millest 53% olid otsetoetused ja turumeetmed ning 47% maaelu arengu toetused
7% ja 9%
Põllumajandustoodete eksport ja import moodustavad vastavalt 7% ja 9% Eesti koguekspordist ja -impordist.