ELi ühine põllumajanduspoliitika on ELi liikmesriikide ühine poliitikavaldkond, mida juhitakse ja rahastatakse ELi tasemel. Juba 1962. aastal alguse saanud ühise põllumajanduspoliitika osatähtsus ELi eelarves on aastate jooksul vähenenud, kuid 2021–2027 eelarveperioodil moodustab see endiselt 31% kogu ELi eelarvest.
Ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on vähendada põllumajandustootjate riske ja tagada neile piisav sissetulek, säilitada põllumajandustoodete mõistlik hinnatase ja kvaliteet, tagada loodusvarade säästlik kasutamine ning toetada maaelu. Kui ühise põllumajanduspoliitika algusaastatel lasus peamine rõhuasetus stabiilsete toodangumahtude ja tootjate konkurentsivõime tagamisel, siis viimastel aastatel on järjest olulisemaks muutunud Euroopa rohelise kokkuleppega seotud kliima- ja ökoloogilised eesmärgid. Näiteks toetavad uue eelarveperioodi meetmed põllumajanduse bioloogilist mitmekesisust ja kestlikku tootmist.
ELi põllumajanduspoliitika 2021–2027
Aastatel 2021–2027 on ELi ühise põllumajanduspoliitika maht 386,6 miljardit eurot ning seda rahastatakse kahest ELi eelarve fondist. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (291,1 miljardit eurot) pakub otsetoetusi põllumajandustootjatele ning toetab põllumajandustoodete turge. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (95,5 miljardit eurot) toetab maaelu arengut üldiselt. Ühise põllumajanduspoliitika makseid haldab iga ELi liikmesriik ise, kuid peab oma tegemistest Euroopa Komisjonile aru andma.
2021–2027 eelarveperioodil antakse ühise põllumajanduspoliitika vahendite jagamisel liikmesriikidele enam vabadust, et iga riik saaks toetusi vastavalt kohalikele vajadustele kohandada. Lisaks pööratakse toetusprogrammis erilist tähelepanu Euroopa rohelise kokkuleppe teemadele, nagu kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja loodusressursside kestlik majandamine, millega on seotud 40% käesoleva perioodi põllumajandustoetustest. Uued võimalused loodi ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatest põllumeeste ja noorte põllumeeste toetamiseks, mis aitavad tagada maapiirkondade elujõulisust.
Põllumajanduspoliitika oluline osa on maaelu toetamine, mis aitab tagada maapiirkondade elujõulisuse ja arengu. Maaelu kestliku arengu toetamiseks on ühises põllumajanduspoliitikas kolm pikaaegset prioriteeti: suurendada põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõimet, tagada loodusressursside säästlik kasutamine ning soodustada maapiirkondades majanduse arengut ja töökohtade loomist.
Ühise põllumajanduspoliitika tutvustus
Ühine põllumajanduspoliitika 2021-2027
ELi põllumajanduspoliitika strateegia
Põllumajandusmeetmete mahtu ja tegevuskava täiendati ka COVID-19 pandeemia järelmõjudega võitlemiseks loodud „NextGenerationEU“ taasterahastu vahenditega. Lisaks loodi kaks roheliste eesmärkide saavutamiseks mõeldud strateegiat. „Talust taldrikule“ strateegiaga toetatakse toidu varustuskindlust ning tervislike toiduainete kättesaadavust. „Elurikkuse strateegia“ esitab konkreetsed meetmed Euroopa loodusliku elurikkuse ning ökosüsteemide taastamiseks.