Mis on Euroopa Liidu laienemine ja miks on see tähtis?
Laienemine tähendab, et Euroopa Liiduga ühinevad uued riigid. Seda on ELi ajaloos toimunud mitu korda ning iga laienemine on muutnud nii ELi kui ka sellega ühinevaid riike.
See on oluline samm, mis toob kasu nii kandidaatriigile kui ka Eestile ja ELile tervikuna.
Laienemise olulisus
uute liikmesriikide jaoks:
- poliitiline stabiilsus ja võimalus saada osa ELi kodanike õigustest, näiteks elada, õppida ja töötada teistes liikmesriikides
- majanduslik kasu ettevõtjatele, sest nad saavad juurdepääsu ühtsele turule ja investeeringutele
- inimestele tagatakse kõrgemad keskkonna-, tarbija- ja sotsiaalstandardid
Euroopa Liidu jaoks:
- tugevam, mitmekesisem ning rahu ja stabiilsust toetav liit
- laiem ühtne turg ja paremad ettevõtlusvõimalused
- Euroopa hääle‐ ja mõjuvõimu suurenemine maailmas
Eesti jaoks
- suurem regionaalne julgeolek ja stabiilsus
- uued majandusvõimalused Eesti ettevõtetele
Kuidas liitumisprotsess käib?
Liitumine ei ole automaatne, see on struktureeritud, järk-järguline protsess, mis tagab, et nii kandidaat kui ka EL on laienemiseks valmis.
Peamised etapid on järgmised.
- Kandidatuur – riik esitab taotluse ja komisjon hindab, kas kandidaatriik on suuteline liikmesuse kriteeriume täitma.
- Ühinemisläbirääkimised – kandidaatriik valmistub rakendama ELi õigust. Selleks peab ta viima läbi mitmesuguseid reforme, et viia oma seadusandlus ja institutsioonid vastavusse ELi normidega. See protsess võib võtta mitu aastat.
- Ühinemine – kui komisjon leiab, et kõik tingimused on täidetud, koostatakse ühinemisleping. Seejärel peavad Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament ühinemislepingu heaks kiitma, enne kui kõik ELi liikmesriigid ja kandidaatriik selle allkirjastavad ja ratifitseerivad. Kandidaatriik ühineb ELiga ametlikult ühinemislepingus sätestatud kuupäeval.
Kandidaatriigid
Euroopa Liiduga soovivad liituda 9 riiki: Montenegro, Albaania, Ukraina, Moldova, Serbia, Põhja-Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina, Türgi ja Gruusia. Lisaks on potentsiaalse kandidaatriigina esitanud ELiga ühinemise taotluse Kosovo, kuid talle ei ole veel ametlikku kandidaatriigi staatust antud.
4. novembril 2025 esitas Euroopa Komisjon iga riigi edusammude kohta hinnangu, mis sisaldab detailset ülevaadet iga riigi olukorrast.
Huvitavaid fakte kandidaatriikide kohta:
- Sidemed ELiga: Albaanias on avalik toetus ELi liikmesusele väga kõrge – 2025 aastal läbi viidud uuringu järgi hääletaks 92% kodanikest Albaania ELiga liitumise poolt.
- Tore teada: albaania keel on iseäralik, kuna moodustab täielikult omaette keelerühma, millel ei ole lähedasi sugulaskeeli.
- Vaata lisateavet Albaania kohta.
- Sidemed ELiga: Montenegro on elanike arvult kõige väiksem kandidaatriik, kuid samal ajal üks kiiremaid reformide elluviijaid Lääne-Balkani piirkonnas. 2024. aasta andmetel oli Montenegros 623 831 elanikku.
- Tore teada: Montenegro on praegustest kandidaatriikidest Euroopa Liiduga liitumisele kõige lähemal. Kui reformitempot suudetakse hoida, võib Montenegrost saada Euroopa Liidu liige juba 2030. aastaks.
- Vaata lisateavet Montenegro kohta.
- Sidemed ELiga: Bosnia ja Hertsegoviina kodanikud saavad Schengeni alas viisavabalt reisida alates 2010. aastast – see oli oluline samm inimestevaheliste sidemete tugevdamisel.
- Tore teada: Bosnia ja Hertsegoviina on üks Euroopa metsarikkamaid riike – ligikaudu pool territooriumist on metsaga kaetud. Seal leidub ka ohtralt karstikoopaid, jõgesid ja kauneid mägimaastikke.
- Vaata lisateavet Bosnia ja Hertsegoviina kohta.
- Sidemed ELiga: kümned tuhanded Serbia tudengid on osalenud Erasmus+ õpilasvahetuses, mis on tihendanud sidemeid ELi riikidega.
- Tore teada: Serbia pealinn Belgrad kuulub Euroopa vanimate pidevalt asustatud linnade hulka. Belgradi piirkonna asustuse ajalugu ulatub tagasi ligi 6. aastatuhandesse eKr.
- Vaata lisateavet Serbia kohta.
- Sidemed ELiga:Moldova on üks digipöörde liidreid piirkonnas. E-valitsuse teenused ja digidokumendid on riigis laialdaselt kasutusel, mis lihtsustab ka menetluste ühtlusamist ELiga.
- Tore teada: Moldova on üks Euroopa veinikeskusi. Seal asub maailma pikim veinikelder Milestii Mici, pikkusega üle 200 km, mis on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui suurima pudelite arvuga veinikelder.
- Vaata lisateavet Moldova kohta.
- Sidemed ELiga: Ukraina esitas ELiga liitumise avalduse 2022. aastal ja sai sama aasta juunis kandidaatriigi staatuse – tegu oli Euroopa integratsiooni ajaloo ühe kiireima otsusega.
- Tore teada: Ukraina on pindalalt Euroopa suurim riik (v.a Venemaa Euroopa-osa) ning seal on väga mitmekesine loodus, mida ilmestavad mustmullastepid, Karpaatide mäestik, mererannikud ja jõed.
- Vaata lisateavet Ukraina kohta.
- Sidemed ELiga: Põhja-Makedoonia sai kandidaatriigiks 2005. aasta detsembris, kuid ühinemisläbirääkimised algasid alles 2022. aasta märtsis.
- Tore teada: Põhja-Makedoonia on üks Euroopa mägisemaid riike, kus on üle 50 mäetipu, mille kõrgus ületab 2000 meetrit.
- Vaata lisateavet Põhja-Makedoonia kohta.
- Sidemed ELiga: Türgi osaleb mitmes ELi programmis, nagu Erasmus+, Horizon Europe ja tollikoostöö algatused.
- Tore teada: Türgi suurim linn Instanbul on linn, mis paikneb kahel kontinendil - umbes kaks kolmandikku selle elanikest elab Euroopas ja üks kolmandik Aasias.
- Vaata lisateavet Türgi kohta.
- Sidemed ELiga: EL toetab Gruusias laialdaselt reforme, sh õigussüsteemi tugevdamist, digiriigi arendamist, keskkonnahoidu ja ettevõtlust.
- Tore teada: Žibiani küla Ušguli piirkonnas on üks Euroopa kõrgemalasuvaid (üle 2000 meetri kõrgusel) aastaringse asustusega külasid ning kuulub UNESCO maailmapärandisse.
- Vaata lisateavet Gruusia kohta.
Kosovo – potentsiaalne kandidaatriik
- Sidemed ELiga: Kosovo esitas ELi liikmeks astumise avalduse 2022. aasta detsembris, kuid talle ei ole veel ametlikku kandidaatriigi staatust antud.
- Tore teada: Kosovol on Euroopa noorim elanikkond. Eurostati andmetel oli 2022. aastal Kosovo elaniku keskmine vanus 31,1 aastat.
- Vaata lisateavet Kosovo kohta.