2019. aastal Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on tagada puhtale, ressursisäästlikule, saastevabale ja loodust hoidvale majandusele üleminek. Sellega soovitakse muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks maailmas, mis on kõigi EL liikmesriikide poolt kokku lepitud ka otsekohalduvas Euroopa Liidu kliimamääruses. Rohelepe hõlmab kogu majandussüsteemi ja erinevate valdkondade ELi üleseid õigusakte.
Lisaks kliima- ja keskkonnakriisiga tegelemisele on viimaste aastate sügavad majandus- ja energiakriisid näidanud, et puhtale majandusele üleminek on üha olulisem ka Euroopa, sealhulgas Eesti, julgeoleku, kaitse ja majandusliku konkurentsivõime seisukohast.
Vahetult pärast roheleppe vastuvõtmist seisis maailm silmitsi COVID-19 viiruse pandeemiaga.
Lisaks korvamatule inimelude kaotusele paiskas see segi globaalsed tarneahelad ja tõi esile Euroopa haavatavuse, mis tuleneb mitmesugustest impordisõltuvustest.
Pandeemiale järgnes 2022. aastal Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Venemaa kasutas Euroopa sõltuvust fossiilkütustest relvana, põhjustades Euroopas energia- ja majanduskriisi.
2026. aastal Iraani sõja tagajärjel tekkinud energiakriis näitas taas kord, kui haavatav on Euroopa fossiilkütuste ja teiste ressursside impordist sõltuvuse tõttu ning kui oluline on roheleppega eesmärgiks võetud puhtale majandusele ülemineku kiirendamine.
Faktid
- Euroopa on maailma kõige kiiremini soojenev piirkond, kus soojenemine toimub üle kahe korra kiiremini kui ülejäänud maailmas.
- Kliimamuutustega kohanemisega seotud investeeringuid on Euroopa Liidus juba praegu vaja 70 miljardit eurot aastas kuni aastani 2050.
- Maailma Majandusfoorumi hinnangul on ekstreemsed ilmastikuolud ja elurikkuse kiire kadumine kõige suuremad ja tõenäolisemad ohud, mis inimkonnale ja majandusele järgmisel kümnendil avalduvad. 85% eurooplasi peab kliimamuutusi tõsiseks ohuks.
- Enam kui pool maailma SKPst sõltub loodusest ja selle hüvedest ning kolm suurimat majandussektorit – ehitus, põllumajandus ning toiduaine- ja joogitööstus – sõltuvad sellest täielikult.
- NATO 2023 tulevikusuundade analüüsi kohaselt on kliimamuutus ja elurikkuse kadumine kõige tõsisemate tagajärgedega nähtused ja pikemas perspektiivis kõige tõenäolisemad eksistentsiaalsed ohud.
- Enamik eurooplasi (85%) peab 2025. aasta Eurobaromeetri uuringu andmeil kliimamuutusi tõsiseks ohuks ja 81% toetab EL kliimaeesmärke. Üha rohkem inimesi (38%) tunneb, et on isiklikult keskkonna- ja kliimariskide suhtes haavatav. Eurooplased näevad kliimariskidega tegelemist mitte ainult vajaliku, vaid ka nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt kasulikuna. Üle kahe kolmandiku (77%) elanikest nõustub, et kliimamuutuste tagajärgede põhjustatud kulu on suurem kui puhtale majandusele üleminekuga seotud kulu. 88% eurooplastest toetab vajadust investeerida taastuvenergiasse ja energiatõhususse.
KASULIKUD LINGID
Puhas energia
Euroopa impordib jätkuvalt 60% tarbitavast energiast (sealhulgas 80% oma tarbitavast gaasist ja 95% tarbitavast naftast), millest pea kõik on fossiilenergia. Venemaa agressioonisõja tõttu Ukrainas kerkis euroala inflatsioon 2022. aasta oktoobris 10,6%ni. Ainuüksi 60 päeva Iraani sõda ja Hormuzi väina blokaadi lisasid ELi fossiilkütuste impordi arvele 27 miljardit eurot. Ka kriisivälisel ajal maksavad ELi ettevõtted oma impordisõltuvuse tõttu energia eest 2-3 korda rohkem kui USAs või Hiinas ning suurem osa maailma nafta- ja gaasivarudest on autoritaarsete riikide käes. Jätkuv sõltuvus fossiilkütustest oleks Euroopa jaoks julgeoleku ja majandusliku konkurentsivõime risk. Seetõttu on ELi liikmesriikide liidrid leidnud, et üleminek puhtale energiale on hädavajalik ning sellealase poliitika kujundamine on Euroopa Komisjoni üks keskseid prioriteete.
Vene fossiilkütuste impordi kiire vähendamine ning investeeringud puhtasse majandusse, sealhulgas RepowerEU investeeringute kaudu, on juba tulemusi andnud. Tänu viimastel aastatel Euroopasse lisandunud taastuvenergia võimsustele ja suurenenud energiatõhususele on Euroopa tugevam ja globaalsete kriiside eest paremini kaitstud. 2025. aastal saadi 47,3% elektrist ELis taastuvatest energiaallikatest ning tänu fossiilkütuste impordi vähenemisele säästis EL Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel 51,4 miljardit eurot.
Euroopa Liidu oluliseks prioriteediks on sel kursil jätkata ja kiirendada puhtale energiale üleminekut, elektrifitseerimist ning võrguühenduste ja energiasalvestuse arendamist.
KASULIKUD LINGID
Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem: ETS
Aastal 2005 loodud Euroopa heitkogustega kauplemise süsteem ehk ETS on Euroopa Liidu kliimapoliitika nurgakivi ning üha olulisem majandus- ja julgeolekupoliitika osa.
ETSi põhimõte on, et mida rohkem ettevõte saastab, seda rohkem ta maksab. Samal ajal ettevõte, kes oma saastamist vähendab ja võtab kasutusele keskkonnasõbralikumad tehnoloogiad, võidab. Saastamine on kallim, puhtam ja keskkonnasõbralikum tootmine on majanduslikult tulusam.
ETS põhineb nn piiramise ja kauplemise süsteemil (cap and trade). Kauplemissüsteemis on kehtestatud heitkoguste ülemmäär, mida iga-aastaselt vähendatakse ning mille raames saab heitkogustega kaubelda.
Viimase 20 aasta jooksul on heitmed üle 10000 ettevõttes, mis on ETSiga hõlmatud, vähenenud poole võrra. ETSist on saanud ka ELi majandus- ja julgeolekupoliitika oluline osa. ETS loob rahalised vahendid, millest kaks kolmandikku liigub tagasi liikmesriikidesse, sealhulgas Eestisse. Nende vahendite abil saavad liikmesriigid vähendada oma sõltuvust fossiilkütuste impordist ning investeerida puhastesse energiakandjatesse ja tehnoloogiatesse.
ETS on tänaseks loonud kokku ligikaudu 260 miljardit eurot ja Eesti on saanud ligi kaks miljardit eurot. Selle rahaga on aastate jooksul näiteks arendatud ühistransporti, toetatud hoonete energiatõhusust, renoveerimist, viidud ellu taastuvenergiaprojekte. Eesti on üks ETSi süsteemist netokasusaajatest, mis tähendab, et Eesti saab sealt rohkem tulu, kui ettevõtted sinna maksavad. See tuleneb sellest, et ETSi on sisse kirjutatud solidaarsus: madalama sissetulekuga liikmesriikidel on ETSi tulude jagamisel eelis.
ETS on ka näidanud, et on võimalik samaaegselt kasvuhoonegaaside heidet vähendada ja majandust kasvatada. Alates 1990. aastast on EL vähendanud heidet 40% ja kasvatanud samal ajal majandust 71%.
Praegu kehtiv ETS on mõeldud täitma ELi tasandil kokku lepitud süsinikuheite vähendamise eesmärki aastani 2030. Juulis 2026 pakub Euroopa Komisjon välja ETSi reformi, et oleks võimalik täita ka eesmärke pärast 2030. aastat ning jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduseni.
KASULIKUD LINGID
Puhas tööstus ja ringmajandus
Selleks, et Euroopa inimeste ja majanduse heaolu ei sõltuks kolmandatest riikidest, on oluline vähendada mitte ainult fossiilkütuste, vaid ka teiste ressursside saamiseks ebakindlate tarneahelate kasutamist. Samuti on oluline tagada, et Euroopas oleks tugev, innovaatiline ja konkurentsivõimeline puhas tööstus, mis toodab muu hulgas taastuvenergia võtmetehnoloogiaid, akusid ja elektrisõidukeid ning mis tugineb üha enam ringlussevõetud materjalidele.
Üleminek lineaarselt majanduselt (võta-tooda-tarbi-viska ära) ringmajandusele, kus tehakse jäätmed ressursiks ning taas- ja korduskasutatakse toormeid ja materjale, sealhulgas kriitilise tähtsusega toormeid, nende prügilasse ladustamise või põletamise asemel ja parandatakse tarbeesemeid, vähendaks oluliselt vajadust uue importkauba ja ressursside kasutuselevõtu järele. See aitaks tugevdada Euroopa majanduse sõltumatust, suurendaks kohalikku tootmist ja looks töökohti ning vähendaks oluliselt negatiivseid mõjusid keskkonnale ja kliimale.
Ringmajanduse potentsiaal on suur. Üks tonn nutitelefoni komponente võib anda ringlussevõtjale sellise koguse kulda ja vaske, mis tavaliselt eraldatakse 2000 tonnist kaevandatud kivimist. Ringluspõhises Euroopas võiks patareidest ja akudest saadud materjalide taaskasutamine katta 2040. aastaks poole ELi koobaltinõudlusest. Suure osa meie fosforiimpordist, sealhulgas Venemaalt, saaks asendada reoveest taaskasutusse võetud fosforiga. Biogaas võiks katta 10% Euroopa gaasivajadusest ja kohalikud biomaterjalid võiksid kestliku majandamise korral pakkuda alternatiivi naftale, mis on täna veel peamiseks tooraineks tekstiilile, plastile ja paljudele teistele toodetele.
Ka ringsed ärimudelid, sealhulgas näiteks korduspakendid, pandipakendi süsteemid või elektroonikaseadmete laenutuse ja parandamise võimalused, aitavad märkimisväärselt ressursikasutust ja jäätmeid vähendada.
Väheste ressurssidega Euroopas on oluline toota võimalikult targalt ja ressursitõhusalt ning igast tonnist materjalist ammutada kõik, mis võimalik.
Seetõttu on ka ringmajandusele üleminek üks ELi kesksetest eesmärkidest.
KASULIKUD LINGID
- Euroopa puhta tööstuse kokkulepe
- Euroopa ringmajanduse tegevuskava
- Euroopa kestliku ja ringse tekstiili strateegia
- Euroopa kriitiliste toormete määrus
- Euroopa patareide ja akude määrus
- Euroopa toodete ökodisaini määrus
- Euroopa pakendimäärus
- Euroopa jäätmete transpordi ja kolmandatesse riikidesse saatmise määrus
- Euroopa tarbijate kaitse direktiiv keskkonnaalase teabe ja praktikate kohta
- Euroopa kaupade parandamist soodustav direktiiv
Looduse taastamine
Käimasolev elurikkuse kiire kadu mitte ainult ei süvenda kliimakriisi, vaid on eksistentsiaalne oht inimkonnale, sealhulgas Maailma Majandusfoorumi majandus- ja NATO julgeolekuanalüüside kohaselt. Enam kui pool maailma SKPst sõltub loodusest ja selle hüvedest ning kolm suurimat majandussektorit – ehitus, põllumajandus ning toiduaine- ja joogitööstus – on sellest täielikult sõltuvad. Ka ELis on looduse seisund halvenenud ning muu hulgas on 60-70% muldadest halvas seisus, ohustades toidujulgeolekut. Euroopa Keskpank peab elurikkuse kadu üha tõsisemaks finantsriskiks, kuna euroalal sõltuvad ligikaudu 72% korporatsioonidest (umbes 3 miljonit ettevõtet), kellel onligikaudu 75% ettevõtete pangalaenudest, tugevalt vähemalt ühest ökosüsteemi teenusest. Puhtale majandusele ülemineku osana on seega väga oluline tagada ka elurikkust taastav ja süsinikku siduv maa (ja vee) kasutus. Selles on Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud ka seadusandlikul tasandil, kõige laiaulatuslikumalt Euroopa Liidu looduse taastamise määruses ja Euroopa Liidu kliimamääruses.
See ei tähenda uute kaitsealade loomist, vaid kõikides majandustegevustes loodusliku mitmekesisusega arvestamist ning kõikides ökosüsteemides – metsa- ja põllumaast soode, jõgede ja meredeni – loodusliku seisundi parandamist. Eestit on kõrgelt tunnustatud mitmete looduse taastamise projektide, sealhulgas NATURA 2000 auhinnaga soode taastamise eest.
Looduse taastamine hõlmab ka linnaruumi, kuivõrd kliimamuutuste ja kasvanud saaste tingimustes on roheluse integreerimine linnaruumi aina olulisem. Puud ja muu roheline taristu aitavad linnades vähendada üleujutuste, kõrgete temperatuuride ja õhusaaste põhjustatud tervise- ja majanduslikke mõjusid ning parandada inimeste elukvaliteeti.
Üleminek loodust kurnavatelt praktikatelt loodust taastavatele praktikatele peab olema õiglane. Selleks on oluline üleminekut erinevate poliitiliste strateegiatega toetada. Euroopa Liidu tasandil on lisaks toetusvõimalustele käimas ka uute ärimudelite välja töötamine, nagu süsiniku sidumise sertifikaadid ja elurikkuse krediidid. Need võimaldavad maaharijatel loodussõbralikumate praktikate kasutamise eest lisa teenida.
KASULIKUD LINGID
- Euroopa elurikkuse strateegia aastani 2030
- Euroopa metsastrateegia aastani 2030
- Euroopa looduse taastamise määrus
- Euroopa süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse sertifitseerimine
- Euroopa elurikkuse krediitide väljatöötamine
- NATURA 2000
- Euroopa looduslike elupaikade direktiiv
- Euroopa linnudirektiiv