Infomanipulatsioon on lai mõiste, mis hõlmab erinevaid viise, kuidas teavet moonutatakse, võltsitakse või kasutatakse inimeste eksitamiseks. Kõige sagedamini räägitakse kahest mõistest – desinformatsioon ja väärinfo, mis tunduvad sarnased, kuid erinevad üksteisest oluliselt:
- väär- või valeinformatsioon on vale teave, mis levib ilma tahtliku kahjustamise eesmärgita, näiteks keegi jagab uudist, mida ta ise usub tõeseks, kuid mis osutub valeks.
- desinformatsioon on aga sihilik – keegi loob ja levitab valet teavet teadlikult, soovides saavutada mingit eesmärki: mõjutada valimisi, õõnestada usaldust riigi vastu, külvata hirmu või tekitada lõhesid ühiskonnas.
Sellele lisandub veel mõjutustegevus – koordineeritud kampaaniad, mille taga on sageli välisriikide valitsused, erirühmad või -organisatsioonid. Need kampaaniad ei pruugi isegi otseselt vale informatsiooni levitada, vaid piisab, kui võetakse tõesed faktid, keeratakse need sobivasse konteksti ja levitatakse selektiivselt nii, et inimesed jõuaksid moonutatud järeldusteni.
Miks on see täna eriti ohtlik? Sotsiaalmeedia ja tehisaru on muutnud mängureegleid täielikult. Veel mõni aastakümme tagasi nõudis laiaulatusliku propagandakampaania läbiviimine suuri ressursse ja organisatsiooni. Täna saab üks inimene luua veenva võltsuudise mõne minutiga, tehisaru abil genereerida tuhandeid sarnaseid postitusi ja algoritmide toel jõuda miljonite inimesteni.
Eriti murettekitav on deepfake'ide ehk süvavõltsingute levik – videod ja helisalvestused, kus tuntud poliitikud või ametnikud näiliselt ütlevad või teevad midagi, mida tegelikkuses kunagi ei toimunud. Kui selline sisu levib piisavalt kiiresti, võib ümberlükkamine tulla liiga hilja.
Infomanipulatsiooni sihtmärgid on sageli just hetked, mil ühiskond on kõige haavatavam: valimised, kriisid, sõjad, pandeemiad. Just siis, kui inimesed vajavad usaldusväärset teavet kõige rohkem, on pahatahtlikel osapooltel suurim motivatsioon segadust külvata.
Mida teeb Euroopa Liit?
EL tegutseb mitmel rindel korraga. Veebiplatvormid nagu Facebook, TikTok ja Google peavad digiteenuste määruse alusel võtma meetmeid väärinfo leviku piiramiseks ja olema oma tegevuses läbipaistvad. Poliitilise reklaami puhul kehtivad nüüd ranged läbipaistvusreeglid: valija peab teadma, kes reklaami maksab ja kellele see suunatud on. Ajakirjanikke ja sõltumatut meediat kaitseb meediavabaduse määrus, mis muudab survestamise ja nn vaigistushagide kasutamise raskemaks.
Lisaks toetab EL faktikontrollijaid ja teadlasi rahaliselt ning edendab meediapädevust koolides, et inimesed oskaksid ise väärinfot ära tunda enne, kui see levib. 2025. aasta novembris käivitas komisjon Euroopa demokraatia kaitsekilbi algatuse, mis koondab kõik need tegevused ühtseks tervikuks.
