Tõlkijate päeva seminar 2026

Tõlkija muutuste keskel: kuidas Euroopa Komisjoni tehisarul põhinevad keeleteenused tööd toetavad

Kristiina Suviste – Euroopa Komisjoni masintõlkeüksuse konsultant (ettekanne toimub veebiülekandena)

Tehisaru muudab tõlkija tööd, kuid ei kaota vajadust professionaalse tõlkija teadmiste ja oskuste järele. Ettekandes vaadeldakse praktiliste näidete kaudu, kuidas tehisarul põhinevad tõlke- ja keeletööriistad saavad toetada tõlkimist, teksti koostamist, terminoloogiatööd ning mahuka teabe töötlemist. Samuti käsitletakse tõlkija muutuvat rolli: üha olulisemaks muutuvad tehisaru loodud tulemuste kriitiline hindamine, keele- ja valdkonnateadmised, eetiline kasutamine ning oskus valida ülesande jaoks sobiv tööriist. Tehisaru ajastul ei tähenda elukestev õpe üksnes uute tehnoloogiate kasutama õppimist, vaid ka professionaalse otsustusvõime pidevat arendamist.

Kuidas koolitada tõlkijaid, kui elukutse pidevalt muutub? 

Terje Loogus – TÜ maailma keelte ja kultuuride instituudi direktor, tõlkeõpetuse kaasprofessor

Tõlkija tööd kujundavad uued tehnoloogiad ning tõlketuru ja ühiskonna muutuvad ootused. Kuidas valmistada õppija ette tööks, mille vahendid ja ülesanded pidevalt muutuvad? Ettekandes vaatlen, kuidas reageerib nendele arengutele Euroopa kirjaliku tõlke magistri (EMT) võrgustik, mis ühendab 23 riigi tõlkeõppekavasid. Selle taustal küsin ka, millises suunas võiks areneda Eesti tõlkekoolitus ning milliseid võimalusi loob selleks uus kõrgharidusstandard.

Tõlkimine - elukestev õpe kuubis 

Katrin Kask – tõlkeõpetuse eriala vilistlane, vandetõlk, kauaaegne Euroopa Kohtu vabakutseline tõlkija

Õppimine kuulub kindlalt tõlkija igapäevaellu: vähe on tõlketekste, mille puhul ei saa õppida midagi uut – olgu siis sisulises või keelelises mõttes. Tõlkija peab arvestama ja leppima sellega, et ta ei ole kõiketeadja. Hea tõlkimise eeldus on suutlikkus möönda, et me kõik oleme ekslikud ja teeme vigu, ning oskus endalt pidevalt küsida, kas see või teine tõlgendus või tõlkevaste on ikka õige. 

Diplom on olemas. Mis edasi? Kas olen tõlkija, keeleekspert, lokaliseerija? 

Marge Žordania – meditsiiniosakonna juht, Luisa Keelelahendused

Ülikool annab hea põhja, aga tõlkebüroo jaoks ei tähenda diplom veel valmisolekut kiiresti muutuvas keeletööstuses hakkama saada. Ettekanne räägib, mida tuleb ise juurde õppida – tõlketehnoloogiad, tehisaru piirid ja võimalused  ja töökorraldus – ning kuidas kujuneda heast lõpetajast iseseisvaks ja usaldusväärseks tõlkepartneriks. 

Diplom vs praktika – töö tõlkimise eesliinil 

Kätlin Arakas – PPA tõlketalituse juht

Eesliini tõlkimise tööks sobivat diplomit Eestis tegelikult välja ei antagi. Ülikool annab tõlkijale ja tõlgile tugeva teoreetilise baasi, kuid politseitõlgi töö nõuab lisaks kiiret otsustusvõimet, stressitaluvust, erapooletust ning head orienteerumist õigus- ja menetlusvaldkonnas. Eesliinil tuleb tõlkida olukordades, mis on sageli pingelised, ettearvamatud ja emotsionaalselt kurnavad. Tihti ei ole aega, et sõnastikke kasutada ega pikalt konteksti üle arutleda. Ettekanne käsitleb neid väljakutseid ning oskusi, mida saab arendada ainult kogemuste kaudu. 

Aruteluring tõlkija koolitamise ja (ise)õppimise vajadusest

Moderaator: Kai Gregori (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõunik) 

Osalejad: Kätlin Arakas (PPA tõlketalituse juht)

               Marge Žordania (meditsiiniosakonna juht, Luisa Keelelahendused)

               Katrin Kask (tõlkeõpetuse eriala vilistlane, vandetõlk, kauaaegne Euroopa Kohtu vabakutseline tõlkija)

                Terje Loogus (TÜ maailma keelte ja kultuuride instituudi direktor, tõlkeõpetuse kaasprofessor)

                Alla Lašmanova (kohtutõlk)