Euroopa Komisjoni täna esitatud Euroopa võrgupaketi ja energiakiirteede algatusega ajakohastatakse ja laiendatakse võrgutaristut, et energia saaks kõigis liikmesriikides tõhusalt liikuda. Uus lähenemisviis võimaldab taristuga lõimida odavamat puhast energiat ja kiirendada elektrifitseerimist, et parimal viisil ära kasutada ELi olemasolevat energiataristut ning samal ajal toetada võrkude ja muu füüsilise taristu arendamist ELis.
Energeetika ja elamumajanduse volinik Dan Jørgensen: „Tõeliselt ühendatud ja integreeritud energiasüsteem on tugeva ja sõltumatu Euroopa alus. Selle saavutamiseks vajame energiataristu võrku, mis koosneks ajakohastest, omavahel täielikult ühendatud kaablitest, torudest ja võrkudest ning võimaldaks puhtal, taskukohasel ja omamaisel energial vabalt ja turvaliselt liikuda ELi igasse nurka. Just seda me tänase ettepanekuga teemegi: see on ühine Euroopa energiaprojekt, mis toetab taskukohast elu, majanduslikku konkurentsivõimet, julgeolekut ja süsinikuheite vähendamist.“
Kaheksa tulevast nn energiakiirteed peaksid katma kõige pakilisemaid taristuvajadusi, mis nõuavad rakendamiseks täiendavat lühiajalist toetust. Nende väljavalimisel lähtuti projektide strateegilisest tähtsusest energialiidu väljakujundamisel ning sellest, kas neil on olemas edukaks rakendamiseks vajalik poliitiline toetus ELis. Komisjon soodustaba energiakiirteede rajamist igal võimalikul moel. Kõik projektid on ELi tasandi prioriteedid ja komisjon toetab liikmesriike nende eelisarendamisel ka riiklikul tasandil.
Võrgutaristu ajakohastamiseks tegi komisjon ettepaneku ka täiendavate rahastamisviiside kohta. Selle näideteks on energiakulude jagamine ja komplektimüük: üha integreeritum piiriülene energiataristu toob kasu ka väljaspool oma asukohaterritooriume. Samuti kiirendatakse loamenetlusi.
Komisjoni ettepanekud edastatakse nüüd seadusandliku tavamenetluse kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Taust
Hoolimata seni tehtust ei ole EL seni saavutanud sellist liikmesriikidevahelise ühendatuse taset, mis võimaldaks energialiidul tõeliselt toimima hakata. Mitu liikmesriiki on 2030. Aastaks seatud 15%-lise ühendatuse eesmärgi täitmisel graafikust maas. Liigaeglase tegutsemise hind on erakordselt kõrge: 2022. aastal oli ELis energia kogutarbimises suurim osakaal fossiilkütustel (70%), kusjuures 98% kogu liikmesriikides kasutatavast naftast ja gaasist imporditi. See seab ELi sõltuvusse hinnavolatiilsusest ja geopoliitilistest riskidest.
2024. aastal jõudis tööstusliku elektri hind ELis 0,199 euroni kWh kohta, võrreldes 0,082 euroga Hiinas ja 0,075 euroga USAs. 2025. aasta esimesel poolel varieerus ELi tarbijate keskmine elektrihind 0,3835 eurost kWh kohta Saksamaal 0,1040 euroni kWh kohta Ungaris, samas kui äritarbijate elektrihinnad ulatusid 0,2726 eurost kWh kohta Iirimaal 0,0804 euroni kWh kohta Soomes. Erinevuse peamine põhjus on taristusse tehtavate investeeringute ja taristu integreerimise ebapiisav tase. Seetõttu on rahalise toetuse suurendamine väga oluline. Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames tegi komisjon ettepaneku suurendada Euroopa ühendamise rahastu energiaeelarvet viis korda ehk 5,84 miljardilt eurolt 29,91 miljardile eurole.
Lisateave
- Avaldamiskuupäev
- 10. detsember 2025
- Autor
- Esindus Eestis