ELi värske tervisearuanne „Tervishoid ELis“ näitab, et Euroopa peab oma tervishoiusüsteeme kiiresti uuendama ja suurendama nende vastupidavust, et parandada oma konkurentsivõimet vananeva rahvastiku tingimustes.
Aruandes tuuakse esile järgmised murekohad ja toetus, mida EL nende lahendamiseks pakub:
- Mittenakkuslikud haigused, nagu vähktõbi, südame-veresoonkonna haigused, diabeet ja kroonilised hingamisteede haigused on ELis peamine ennetatavate haiguste ja surma põhjus. 2022. aastal oleks saanud ära hoida rohkem kui 725 000 surmajuhtumit. Seejuures mõjutavad need haigused üha enam nooremat elanikkonda. Kogu Euroopas suureneb laste mitteaktiivsuse ja rasvumise määr, üle 20% 15-aastastest kasutab e-sigarette. Kuna ELis elab ligikaudu 62 miljonit südame-veresoonkonna haigustega inimest, esitab komisjon sel aastal eeskätt noorte diabeeti ja rasvumist käsitleva südame-veresoonkonna tervise kava. Komisjon on käivitanud ka Euroopa vähktõvevastase võitluse kava (algatus„Koos oleme tervemad“) ning toetab liikmesriike ja tervishoiuorganisatsioone programmi „EL tervise heaks“ vahenditest.
- ELi esmatasandi arstiabis on suurim probleem kasvav nõudlus, mis on seotud elanikkonna vananemise, krooniliste haiguste, tööjõupuuduse ja alainvesteerimisega. 2024. aastal teatas rohkem kui kolmandik (35%) Euroopa täiskasvanutest pikaajalisest haigusest või terviseprobleemist. Esmatasandi tervishoid on ELi peamine reformiprioriteet, kusjuures liikmesriigid edendavad reforme esmatasandi tervishoiuteenuste osutajate ligimeelitamiseks ja hoidmiseks ning uute kogukonnapõhiste hooldusmudelite väljatöötamiseks. ELi ühtekuuluvusfondist ning taaste- ja vastupidavusrahastust toetatakse liikmesriikides esmatasandi arstiabi kättesaadavust, katvust ja järjepidevust, eelkõige alateenindatud ja maapiirkondades.
- COVID-19 taustal ja eelkõige ühtse Euroopa terviseandmeruumi toel on EL märkimisväärselt kiirendanud tervishoiu digiüleminekut. Investeeringud tervisega seotud IKTsse on alates 2015. aastast kasvanud ligikaudu 30%. Kõik liikmesriigid võimaldavad nüüd juurdepääsu elektroonilistele terviseandmetele ning suurendavad investeeringuid digiretseptidesse, tehisintellekti integreerimisse ja digijuhtimisse, mida EL toetab omakorda kokku 14,5 miljardi euroga.
- 2023. aastal moodustasid farmaatsiaravimid ligikaudu 60% ravimite kogukuludest ja 13% tervishoiu kogukuludest ELis. Ravimihindade tõusu ja kasvava nõudluse tingimustes on liikmesriigid aastatel 2020–2025 rakendanud olulisi ravimireforme, et parandada ravimite kättesaadavust ja taskukohasust kooskõlas ELi ravimialaste õigusaktide reformi ja tervisetehnoloogia hindamise määrusega.
Eestis on oodatav eluiga pikenenud, riskiteguritest tõusuteel rasvumine
Koos aruandega on avaldatud ka 29 riigipõhist terviseprofiili, milles käsitletakse tervisesuundumuste ja tervishoiusüsteemide viimaseid arenguid kõigis ELi riikides ning Islandil ja Norras. Eesti kohta näitab aruanne, et oodatav eluiga sünnimomendil jõudis Eestis 2024. aastal kõigi aegade kõrgeimale tasemele (79,6 aastat). See on pidevalt olnud alla ELi keskmise ja vähenes COVID-19 pandeemia ajal veelgi rohkem kui ELis keskmiselt, kuid on pärast seda järjepidevalt kasvanud. Kuigi oodatav eluiga on Eestis alates 2000. aastast oluliselt pikenenud, on sooline lõhe meeste ja naiste eluea vahel ELis suuruselt kolmas.
Riskiteguritest on Eestis tõusuteel rasvumine. Kuigi Eesti täiskasvanud on ELis füüsiliselt kõige aktiivsemad, oli 2022. aastal üle viiendiku neist rasvunud, mis on tublisti üle ELi keskmise. Eesti noorukite füüsiline aktiivsus on ELi madalaimate hulgas ja teismeliste rasvumise tase tõuseb. Täiskasvanute alkoholitarbimine ületab ELi keskmist ega näita vähenemise märke.
Tervishoiukulutused elaniku kohta Eestis alates 2010. aastast nominaalväärtuses peaaegu kahekordistunud, ulatudes 2023. aastal 2145 euroni inimese kohta. See on siiski oluliselt alla ELi keskmise, samal ajal kui erasektori rahastamisallikate osakaal on Eestis endiselt üle ELi keskmise. Erasektori suured kulutused tulenevad peamiselt omaosalusmaksetest, eelkõige hambaravi ja ravimite eest.
Lisateave
- Avaldamiskuupäev
- 11. detsember 2025
- Autor
- Esindus Eestis