Euroopa poolaasta kevadpaketis analüüsitakse peamisi majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme kogu ELis ning antakse liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi konkurentsivõime, jõukuse ja vastupidavuse suurendamiseks. Paketis antakse esimest korda hinnang liikmesriikide edusammudele uuendatud majandusjuhtimise raamistiku ning riiklike eelarve- ja struktuurikavade alusel. Kasvavate julgeolekuprobleemide tõttu kasutatakse esimest korda ka stabiilsuse ja kasvu pakti kohast riiklikku vabastusklauslit, et hõlbustada kaitsekulutuste suurendamist, tagades samal ajal riigi rahanduse jätkusuutlikkuse.
Majanduse ja tootlikkuse volinik Valdis Dombrovskis: „Tänavune Euroopa poolaasta kevadpakett tuleb ajal, mil EL peab jätkuvalt toime tulema märkimisväärselt suure ülemaailmse ebakindluse, kaubanduspingete ja tõsiste julgeolekuohtudega. Tänavused prioriteedid võib kokku võtta kahe sõnaga: konkurentsivõime ja julgeolek. See toob meid tagasi Euroopa projekti põhialuste juurde: rahu ja heaolu. Kuigi Euroopa poolaasta keskmes on endiselt riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja makromajanduslik stabiilsus, on see ka peamine mehhanism, mille abil koordineerida meie ühiseid jõupingutusi konkurentsivõime, julgeoleku, vastupanuvõime ja kestliku heaolu saavutamiseks. Jään ootama koostööd liikmesriikidega, et tegutseda edasi meie ühiste prioriteetide nimel.“
Soovitused liikmesriikidele
2025. aasta riigiaruannetes hinnatakse iga liikmesriigi majanduslikku, tööhõivealast ja sotsiaalset arengut kooskõlas konkurentsivõime kompassis sätestatud prioriteetidega. Selleks et toetada konkurentsivõimet kõigis sektorites, on konkurentsivõime kompassis välja toodud viis horisontaalset võimaldajat, mis kajastuvad ka iga liikmesriigi jaoks kohandatud riigipõhistes soovitustes.
Eestile soovitab komisjon järgmist.
1. Suurendada üldisi kaitsekulutusi ja valmisolekut kooskõlas Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta järeldustega. Järgida netokulude kasvu ülemmäärasid, kasutades samal ajal riikliku vabastusklausli kohast hüvitist suuremate kaitsekulude jaoks. Laiendada maksubaasi, võttes kasutusele majanduskasvu vähem kahjustavad maksud. Tagada kulutuste, sealhulgas kaitse-, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse vajaduste jätkusuutlik rahastamine, et parandada kättesaadavust ja taskukohasust, kaitstes samal ajal inflatsioonisurve eest.
2. Võttes arvesse määruse (EL) 2021/241 alusel reformide ja investeeringute õigeaegseks lõpuleviimiseks kohaldatavaid tähtaegu, tagada taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki tulemuslik rakendamine. Kiirendada ühtekuuluvuspoliitika programmi rakendamist. Kasutada konkurentsivõime parandamiseks optimaalselt ära ELi vahendeid, sealhulgas programmi „InvestEU“ ja Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi võimalusi.
3. Keskenduda investeeringute tegemisel teadusuuringutele ja innovatsioonile, seades esikohale rakendusuuringute rahastamise. Parandada juurdepääsu rahastamisele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning ääremaade ettevõtjate jaoks, et hõlbustada uuenduslikke investeeringuid, näiteks investeeringuid rohe- ja digipöördesse, sealhulgas edendades institutsionaalsete investorite osalemist riskikapitali- ja aktsiaturul.
4. Parandada energiatõhusust, võttes uusi rahastamis- ja toetusmeetmeid, et saavutada pikaajalise renoveerimisstrateegia eesmärgid. Vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja põlevkivi osakaalu energiaallikate jaotuses, investeerides taastuvenergiasse ja edendades energia salvestamist. Suurendada energiajulgeolekut, näiteks tagades elektriühenduste piisava võimsuse. Suurendada ressursside tootlikkust bioressursipõhise innovatsiooni kaudu. Võtta täiendavaid meetmeid säästva ja vähem saastava transpordi kättesaadavuse ja kasutamise suurendamiseks, sealhulgas raudteevõrgu elektrifitseerimise, maanteesõidukite uuendamise ja ühistranspordisüsteemide integreerimise kaudu.
5. Parandada tööjõu tootlikkust ja oskuste pakkumist ümberõppe ja oskuste täiendamise meetmete abil, vähendades haridussüsteemist varakult lahkumist, parandades haridus- ja koolitussüsteemi vastavust tööturu vajadustele, eelkõige rahuldades kasvavat nõudlust loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika spetsialistide järele ning meelitades paremini ligi ja hoides talente. Vähendada vaesusriski, tugevdades eakate, üheliikmeliste leibkondade ja puuetega inimeste sotsiaalkaitset, suurendada toetussüsteemi piisavust ja tõhusust ning töötute sotsiaalkaitset, laiendades töötushüvitisi eelkõige neile, kes töötavad mittestandardsetes töövormides. Samal ajal tuleks aga säilitada eelarve jätkusuutlikkus.
Käesoleva aasta riigiaruannetes tehakse kokkuvõte ka taaste- ja vastupidavuskavade ning ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamisest. Kuna taaste- ja vastupidavusrahastu meetmed lõpevad 2026. aastal, on kiire ja sihipärane rakendamine väga oluline ning enamik liikmesriike peab tempot tõstma. Komisjon avaldab täna ka teatise taaste- ja vastupidavusrahastu 2026. aasta tegevuse kohta, et anda liikmesriikidele suuniseid rahastu sujuvaks ja edukaks sulgemiseks. Samuti püüab komisjon kiirendada ühtekuuluvuspoliitika elluviimist, keskendudes vahekokkuvõtte strateegilistele prioriteetidele.
Riigipõhised soovitused on kohandatud iga liikmesriigi konkreetsetele vajadustele ning kajastavad vajalike meetmete ulatust ja kiireloomulisust kolmes põhivaldkonnas: i) eelarvepoliitika, sealhulgas reformid maksupoliitika ja avaliku sektori kulutuste tõhususe suurendamiseks, ii) taaste- ja vastupidavuskava ning ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamine ning iii) lahendamata või uued struktuursed probleemid, keskendudes konkurentsivõime kompassi näitajatele.
Riigi rahanduse jätkusuutlikkus
Kevadise Euroopa poolaasta paketiga antakse hinnang uuendatud majandusjuhtimise raamistiku kohase makromajandusliku järelevalve esimesele täisaastale. Selleks hinnatakse liikmesriikide edusamme eelmisel sügisel esitatud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade rakendamisel. Komisjon hindab nõuete täitmist, võrreldes prognoositavat netokulude kasvu nõukogu kehtestatud või riiklikes kavades esitatud ülemmääradega.
Käesoleva aasta paketis rõhutatakse läbivaadatud raamistiku paindlikkust ootamatutele probleemidele reageerimisel. 2025. aasta märtsis esitatud Euroopa taasrelvastamise kava „ReArm Europe“ / „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ raames tegi komisjon ettepaneku aktiveerida riiklik vabastusklausel, mis võimaldab liikmesriikidel kaitsekulutuste suurendamiseks ajutiselt ületada netokulude kasvu ülemmäära. 16 liikmesriigi (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari) taotlusel võttis komisjon täna vastu soovitused nõukogule riikliku vabastusklausli aktiveerimiseks nende riikide puhul.
Eelarvejärelevalve
Seoses liikmesriikidega, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, leiab komisjon, et Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Poola ja Slovakkia puhul ei ole praeguses etapis vaja nende riikide suhtes täiendavaid meetmeid võtta.
Belgia puhul on komisjon pärast keskpika perioodi kava esitamist soovitanud uut parandusmeetmete kava, mis ootab praegu nõukogus vastuvõtmist. Kuigi Belgia prognoositav netokulude kasv 2025. aastal ületab käesoleva soovituse ülemmäära, jääb see riikliku vabastusklausliga ette nähtud paindlikkuse piiresse.
Seevastu Rumeenia netokulude kasv ületab märkimisväärselt korrigeeriva kavaga kehtestatud ülemmäära, mis kujutab endast selget ohtu ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisele 2030. aastaks. Seepärast soovitab komisjon nõukogul võtta vastu otsus, milles kinnitatakse, et Rumeenia ei ole võtnud tõhusaid meetmeid.
Komisjon on hinnanud ka 18 liikmesriigi edusamme keskpika perioodi kavade rakendamisel. 12 liikmesriiki (Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Leedu, Läti, Rootsi, Sloveenia, Soome, Taani ja Tšehhi) jäävad hinnangu kohaselt netokulude kasvu soovitatud ülemmäära piiresse, võttes vajaduse korral arvesse riikliku vabastusklausli kohast paindlikkust. Portugal ja Hispaania vastavad üldjoontes nõuetele, kusjuures kõrvalekalded soovitatud meetmetest on piiratud. Küprose, Iirimaa, Luksemburgi ja Madalmaade puhul näeb komisjon siiski ohtu kalduda kõrvale nõukogu kehtestatud soovitatud netokulude kasvu ülemmäärast.
Komisjon on koostanud ka ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande, et hinnata aluslepingus sätestatud eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmist nelja liikmesriigi puhul: Austria, Soome, Läti ja Hispaania. Võttes arvesse aruandes esitatud hinnangut, on põhjendatud algatada Austria suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Pärast majandus- ja rahanduskomitee arvamuse kaalumist kavatseb komisjon teha nõukogule ettepaneku algatada Austria suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus ja esitada nõukogule soovitused puudujäägi kõrvaldamiseks.
Makromajandusliku tasakaalustamatuse hindamine
Komisjon on hinnanud makromajandusliku tasakaalustamatuse olemasolu kümnes liikmesriigis, mis valiti 2025. aasta häiremehhanismi aruande alusel välja põhjalikuks analüüsiks. Kuigi viimase aasta majandusareng on aidanud vähendada mõningast tasakaalustamatust mitmes liikmesriigis, suurendab kasvav ebakindlus riske muutuvas kaubandusolukorras.
Eestis ei esine tasakaalustamatust, sest hindade ja kulude konkurentsivõime halvenemise ning eluasemehindadega seotud haavatavus näib praegu olevat piiratud.
Küpros liigitatakse ümber kategooriasse „tasakaalustamatus puudub“, kuna välis- ja erasektori võlaga seotud haavatavus väheneb, osaliselt tugeva majanduskasvu tõttu, samal ajal kui valitsemissektori võlg väheneb tänu jätkuvale eelarveülejäägile.
Samuti liigitatakse Saksamaa ümber riigiks, kus tasakaalustamatust ei esine, sest jooksevkonto suure ülejäägiga seotud haavatavus on aastate jooksul vähenenud ja hiljuti on teatatud märkimisväärsetest poliitilistest edusammudest.
Ungaris, Kreekas, Itaalias, Madalmaades, Slovakkias ja Rootsis esineb endiselt tasakaalustamatust, kuna nende olukord on jätkuvalt haavatav.
Rumeenias esineb endiselt ülemäärane tasakaalustamatus, kuna riigi eelarve- ja jooksevkonto puudujääk suurenes ja kulupõhine konkurentsivõime 2024. aastal halvenes.
Tööhõivesuunised ja sotsiaalse lähenemise probleemid
Komisjon esitab 2025. aasta Euroopa poolaasta raames liikmesriikide tööhõivepoliitika ajakohastatud suunised, mille eesmärk on edendada õiglasemat ja kaasavamat tööturgu. Tuginedes 2024. aasta detsembris vastu võetud tööhõivesuunistele, milles käsitletakse selliseid probleeme nagu oskuste ja tööjõu nappus ning vajadus põhi- ja digioskuste järele tehisintellekti ajastul, säilitatakse 2025. aasta ajakohastatud versioonis põhiprioriteedid, kohanedes samal ajal uute geopoliitiliste olude ja algatustega, nagu oskuste liit ja konkurentsivõime kompass.
Kooskõlas sotsiaalse lähenemise raamistikuga, mis on nüüd integreeritud läbivaadatud majandusjuhtimise raamistikku, on komisjon analüüsinud igas liikmesriigis tööhõivet, oskusi ja sotsiaalprobleeme kahes etapis. Esimese etapi järeldused on esitatud 2025. aasta ühises tööhõivearuandes ning põhjalikum teise etapi analüüs avaldati 2025. aasta aprillis kümne liikmesriigi kohta: Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Rumeenia ja Ungari.
Kokkuvõttes tehti analüüsi teises etapis kindlaks ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemisega seotud probleemid kolmes liikmesriigis (Kreeka, Itaalia ja Rumeenia). Analüüsi tulemusi arutati liikmesriikidega ka tööhõivekomitees ja sotsiaalkaitsekomitees enne 2025. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketi vastuvõtmist.
Lisateave
- Avaldamiskuupäev
- 4. juuni 2025
- Autor
- Esindus Eestis