Viimase Eurobaromeetri kiiruuringu „ELi probleemid ja prioriteedid“ kohaselt hindavad eurooplased ELi juures enim demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamist (ELis 36%, Eestis 39%), ELi majandus-, tööstus- ja kaubandusjõudu (ELis 31%, ka Eestis 31%) ning häid suhteid ja solidaarsust liikmesriikide vahel (ELis 28%, Eestis 37%).
Väärtuste kohta ütles üle poole eurooplastest, et ELis on teiste maailma riikidega võrreldes rohkem väärtustatud põhiõiguste ja -väärtuste austamine, sõna- ja väljendusvabadus (ELis kumbki 55%, Eestis vastavalt 58% ja 56%) ning sotsiaalne võrdsus ja heaolu (ELis 52%, Eestis 57%).
47% eurooplastest (Eestis 56%) leiab, et sõda Ukrainas on endiselt peamine ELi ees seisev probleem
Vastusena küsimusele ELi tuleviku kohta üleilmsete probleemide kontekstis nimetati kõige sagedamini konflikte maailmas (ELis 41%, Eestis 42%), ebaseaduslikku rännet (ELis 35%, Eestis 39%) ning kliimamuutusi ja keskkonnaprobleeme (ELis 31%, Eestis 17%). Neljas enim mainitud mure on uus: eurooplased kardavad, et EL kaotab oma hääle ja mõju maailmas (ELis 30%, Eestis 34%).
Valdav enamik eurooplasi usub, et kaubandusläbirääkimistel ja majanduspartnerlustes suudavad liikmesriigid paremaid tulemusi saavutada ELi tasandil koostööd tehes kui iseseisvalt tegutsedes (ELis 79%, Eestis 81%), ning et EL peaks mitmekesistama oma kaubandussuhteid riikidega kogu maailmas, et suurendada oma majanduslikku sõltumatust ja toetada ELi ettevõtjaid (ELis 83%, Eestis 84%).
Umbes sama suur enamus toetab ELi-siseseid meetmeid majanduse tugevdamiseks. 81% vastanutest (Eestis 71%) nõustub, et EL peaks võtma meetmeid, et aidata ELi tööstusel muutuda konkurentsivõimelisemaks ja vähendada süsinikuheidet, samas kui 82 % (Eestis 83%) leiab, et EL peaks rohkem seisma õigluse eest kõigi sotsiaalsete rühmade ja põlvkondade vahel.
ELi peamiseks poliitiliseks prioriteediks peab 34% eurooplastest julgeolekut ja kaitset (Eestis 47%), 32% ebaseaduslikku rännet (Eestis 28%) ja 27% sõda Ukrainas (Eestis 45%).
Tulevikuväljavaated
52% eurooplastest (6 protsenti vähem kui 2024. aasta suvel) on ELi tuleviku suhtes optimistlikud (Eestis 58%, samamoodi 6% vähem kui 2024. aasta suvel), 43% aga pessimistlikud (Eestis 38%, 8% rohkem kui 2024. aasta suvel).
52% on kindlad ELi demokraatia tugevuses järgmise viie aasta jooksul (Eestis 48%), samas kui 44% ebakindlad (Eestis 48%).
48% eurooplastest (Eestis 41%) ütlevad, et nad on kindlad ELi majanduse heas käekäigus järgmise viie aasta jooksul. Täpselt sama paljud – 48% – on aga ebakindlad (samal ajal Eestis 56%).
Kaks kolmandikku (66%) ELi kodanikest (Eestis 65%) on mures ELi julgeoleku pärast järgmise viie aasta perspektiivis.
Taust
Eurobaromeetri kiiruuring nr 569 viidi läbi 3.–10. septembril 2025. aastal kõigis 27 liikmesriigis. Veebi teel küsitleti 25 893 ELi kodanikku.
Lisateave
- Avaldamiskuupäev
- 14. november 2025
- Autor
- Esindus Eestis