Euroopa Komisjon avaldas täna ELi digikümnendi neljanda aruande. Edusamme on tehtud eelkõige seoses 2030. aasta digiülemineku eesmärkidega, nagu turvalised ja kestlikud digitaristud ning avalike teenuste digitaliseerimine, kuid tulemuste ulatus, kiirus ja järjepidevus jätavad veel soovida.
Digikümnendi poliitikaprogramm on ELi strateegiline suunanäitaja Euroopa digitaalse konkurentsivõime ja suveräänsuse suurendamiseks ja neisse investeerimiseks. Aruandes hinnatakse edusamme, mida EL on teinud digitaliseerimisel kõigis valdkondades, sealhulgas elutähtsa taristu, ettevõtluse digitaliseerimise, digioskuste ja avalike teenuste digitaliseerimise vallas. Sel aastal läheb aruanne kaugemale vaid kokkuvõtete tegemisest ning välja on toodud ka prioriteetsed reformid ja investeeringud ELi ja liikmesriikide tasandil, et suunata digivahendite eraldamist järgmises ELi mitmeaastases finantsraamistikus.
Mis on hästi ja kus saaks paremini?
Aruandest nähtub, et edusamme on tehtud põhilise ühenduvustaristu kasutuselevõtus: 96,8% kodumajapidamistest on nüüd kaetud 5G levialaga. Teatavate suure läbilaskevõimega sagedusalade kasutuselevõtt on aga toppama jäänud.
46,7% ELi ettevõtetest kasutab pilvandmetöötlust, 39,9% andmeanalüüsi ja peaaegu 20% tehisaru (selle kasutamine kasvas 2025. aastal 48%). Eriti head on tulemused tervishoiusektoris.
Enam kui 60%-l eurooplastest on vähemalt elementaarsed digioskused.
Lünki esineb eelkõige pooljuhtide valdkonnas, kus ELi osa moodustab vaid 9% ülemaailmsest turust – see on kaugel 2030. aasta eesmärgist (20%). Sama võib öelda andmetöötlusvõimsuse kohta, mis jääb nõudlusest endiselt märkimisväärselt maha.
Hoolimata jõudsast edasiminekust küberturvalisuse valdkonnas on Euroopa endiselt struktuurselt sõltuv ELi-välistest küberturvalisuse tarnijatest ning Euroopa ettevõtteid on ülemaailmsete küberturvalisuse liidrite hulgas vähe.
Puudu on ka IKT-oskustest. Spetsialistid moodustasid 2025. aastal hõivatutest vaid 5%, mis on pool 2030. aastaks seatud 10% eesmärgist. Naised moodustasid alla 20% töötavatest IKT-spetsialistidest – näitaja, mis ei ole alates 2024. aastast muutunud hoolimata kasvavast nõudlusest eelkõige pilvandmetöötluse turvalisuse, küberturvalisuse, andmehalduse ja tarkvaraarenduse valdkonnas.
Komisjoni uuring näitab siiski, et ELi kooskõlastatud tegevus digivaldkonnas on toonud suurt kasu. Iga taasterahastust „NextGenerationEU“ digipoliitikale kulutatud euro annab kuni 2030. aasta lõpuni ELis majandustoodanguna 1,50 eurot ja maailmamajanduses tervikuna (sh ELis) 2 eurot. See on palju rohkem kui teistes poliitikavaldkondades keskmiselt.
Eurobaromeeter: 79% eurooplastest peab digipoliitikat tähtsaks
2026. aasta veebruarist märtsini korraldatud Eurobaromeetri eriuuring näitab, et 79% eurooplastest peab digipoliitikat ELi üheks peamiseks prioriteediks, samas kui Eesti elanike hulgas arvab nii vaid 71%. Kodanikud toetavad kindlalt Euroopa autonoomsemat digitaalset tulevikku, seades esikohale väiksema sõltuvuse kolmandate riikide tehnoloogiast ja investeeringud Euroopa kontrolli all olevasse taristusse.
85% ELi ja 70% Eesti elanikest toetab investeeringuid ELi arendatud taristusse ja 82% (Eestis 69%) pooldab sõltuvuse vähendamist ELi-välistest tarnijatest. Lisaks vahetaks 58% eurooplastest (Eestis 35%) oma teenusepakkuja ELi oma vastu isegi siis, kui sellega kaasneksid suuremad kulud.
Ligikaudu neli ELi kodanikku kümnest kasutab generatiivset tehisaru vähemalt kord nädalas ja nende seast, kes seda teevad, teatab peaaegu 70%, et viimase aasta jooksul on nad seda kasutanud rohkem. 80% arvab, et tehisintellekti arendamist tuleks hoolikalt reguleerida, isegi kui see tähendab teatavaid piiranguid tehisintellekti arendajatele.
Mure digitehnoloogia kahjuliku kasutamise pärast on laialt levinud ja kasvab: 92% kodanikest soovib lastele internetis paremat kaitset ning 87% peab internetis toimuvat manipuleerimist (desinformatsiooni, süvavõltsinguid, tehisaru loodud sisu, välissekkumist) ohuks demokraatiale ning muretseb võltsuudiste ja platvormidel pakutava kaitse pärast.
Lisateaveˇ
- Avaldamiskuupäev
- 17. juuni 2026
- Autor
- Esindus Eestis