Euroopa Komisjon avaldas aruande, milles annab ülevaate 2024. aasta juunis vastu võetud rände- ja varjupaigaleppe rakendamisest. Aruanne tähistab üleminekuperioodi vaheetappi ning selles tuuakse esile saavutused ja määratakse kindlaks valdkonnad, mis vajavad lisatähelepanu, et tagada uue rändehaldussüsteemi täielik toimimine 2026. aasta juuniks.
Siseasjade ja rände voliniku Magnus Brunneri sõnul ei ole rändelepe ei ole enam üksnes juriidiline tekst paberil, vaid muutub samm-sammult reaalsuseks. „Kavandatava tagasisaatmismääruse, turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni läbivaatamise ja ELi turvaliste päritoluriikide nimekirjaga korrastame oma õigusnorme ning loome kaasaegse rände- ja varjupaigasüsteemi,“ ütles volinik.
2024. aasta juunis esitatud komisjoni ühises rakenduskavas esitati olulised sammud leppe edukaks kohaldamiseks vajaliku õigus- ja tegevusraamistiku loomiseks. Aruandes hinnatakse edusamme järgmistes valdkondades.
- Eurodac. Edasi on liigutud uue Eurodaci andmebaasi loomisel, mis on leppe kõigi elementide toimimise oluline eeltingimus. Kuna mõnes liikmesriigis läheb uue süsteemi loomine vaevaliselt, on komisjon ja suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa amet (eu-LISA) valmis pakkuma vajaduse korral täiendavat tuge.
- Välispiirid. Käimas on ettevalmistused uute taustakontrolli- ja piirimenetluste kehtestamiseks. Mõned liikmesriigid on juba saavutanud vajaliku vastuvõtusuutlikkuse ja inimressursid. Endiselt on probleeme taustakontrolli ja piirimenetluste asukohtade kindlakstegemisega, samuti hangete ja piisavate ressurssidega.
- Vastuvõtutingimused. Oluline on tagada piisav vastuvõtusuutlikkus ja nõuetekohased vastuvõtutingimused kõigis liikmesriikides, sealhulgas selleks, et vältida teisest rännet ühest ELi liikmesriigist teise. Käimas on töö uute vastuvõtustandardite rakendamiseks ja piisava suutlikkuse tagamiseks.
- Varjupaigamenetlused. Liikmesriigid kohanevad uue õigusraamistikuga, seda ka ELi toetusel. Täiendavat tööd on vaja selleks, et vähendada varjupaigamenetlustes kuhjumist ja viivitusi.
- Tagasisaatmine. Liikmesriigid tegelevad varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluste puuduste kõrvaldamisega. Läbirääkimised tagasisaatmismäärust käsitleva komisjoni ettepaneku üle edenevad ja need tuleks kiiresti lõpule viia.
- Vastutus. Leppe toimimiseks peavad liikmesriigid kandma õiglast osa vastutusest. Dublini määruse kohane üleandmine varjupaigataotluse eest vastutavale liikmesriigile peaks toimuma kõikidesse liikmesriikidesse ja kõigist liikmesriikidest.
- Solidaarsus. Jätkub töö esimese iga-aastase solidaarsustsükli ettevalmistamiseks 2025. aasta oktoobris ja alalise solidaarsusmehhanismi loomiseks 2026. aasta juuniks. Komisjon, Euroopa Liidu Varjupaigaamet ja liikmesriigid teevad tihedat koostööd, et koguda vajalikke andmeid rändeolukorra hindamiseks ja iga liikmesriigi solidaarsusmeetmete kindlaksmääramiseks.
- Valmisolek. Selleks et tagada varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide nõuetekohane toimimine igas olukorras, on vaja valmisoleku- ja hädaolukordade plaanimist. Liikmesriigid peavad tagama, et hädaolukorra lahendamise plaanid on eesmärgipärased, võimaluse korral neid testima ja tagama sidususe muude hädaolukordade lahendamise plaanidega.
- Uued kaitsemeetmed ja põhiõiguste järelevalve. Paktiga luuakse tasakaal ELis kaitset taotlevate inimeste kohustuste ja õiguste vahel. Riiklikud kavad kajastavad üldiselt seda üldist tasakaalu ja sisaldavad uusi elemente. Jätkata tuleks tööd sõltumatu põhiõiguste järelevalvemehhanismi ja tasuta nõustamise võimaldamiseks.
- Integratsioon ja õiguslikud võimalused. Integratsioonialased jõupingutused kogu ELis avaldavad positiivset mõju eelkõige haridusele, tööhõivele, tervishoiule ja eluasemele. Edusammude säilitamiseks on vaja tööd jätkata.
Komisjon ja Frontex, varjupaigaamet ja eu-LISA toetavad liikmesriike, sealhulgas praktiliste suuniste, uute vahendite ja sihipärase toetusega. Mais tehti ELi eelarvest kättesaadavaks veel 3 miljardit eurot, et aidata lepet rakendada ja toetada liikmesriike, kes võtavad vastu Ukraina põgenikke.
Järgmised sammud
Komisjon kutsub liikmesriike üles jätkama jõupingutusi, et tagada leppe edukas rakendamine. Kuigi tehnilisel tasandil on tehtud edusamme, on endiselt oluline pidev poliitiline kaasatus ja isevastutus riiklikul tasandil. Järgmine rakendamisaruanne avaldatakse 2025. aasta oktoobris osana esimesest rände- ja varjupaigaküsimuste aastaaruandest.
Taust
2024. aasta juunis vastu võetud rände- ja varjupaigalepe on oluline samm Euroopa ühise varjupaigasüsteemi arendamisel. Sellega reformitakse kehtivaid eeskirju, tugevdades ja integreerides ELi rände-, varjupaiga-, piirihaldus- ja integratsioonipoliitikat. Leppega luuakse õigusraamistik, mis tasakaalustab liikmesriikidevahelist solidaarsust ja vastutust rände tõhusal ja õiglasel haldamisel. Leppe seadusandlikud aktid jõustusid 11. juunil 2024 ja neid hakatakse kohaldama alates 2026. aasta keskpaigast.
Pärast leppe vastuvõtmist esitas komisjon 2024. aasta juunis ühise rakenduskava, milles on esitatud liikmesriikide peamised vahe-eesmärgid vajaliku õigus- ja tegevussuutlikkuse loomiseks. Komisjon ja ELi ametid annavad selleks kohandatud abi, sealhulgas operatiiv- ja rahalist toetust.
Lisateave
- Avaldamiskuupäev
- 12. juuni 2025
- Autor
- Esindus Eestis