Euroopa Komisjon võttis täna vastu iga-aastase laienemispaketi, milles antakse põhjalik hinnang laienemispartnerite viimase 12 kuu jooksul tehtud edusammudele. Laienemistempo on ELi prioriteetide hulgas endiselt kõrgel kohal. Tänane pakett kinnitab, et uute liikmesriikide ühinemine on üha enam käeulatuses.
ELiga ühinemise võti on järjepidevus ja tulemuspõhisus. Montenegro, Albaania, Ukraina, Moldova, Serbia, Põhja-Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Türgi ja Gruusia jätkavad liikumist ELi suunas. Ühinemise kiirust mõjutab otseselt reformide tempo, eelkõige demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste valdkonnas. Edusammud on nii tulevaste kui ka praeguste ELi liikmesriikide huvides, kuna kasvatavad jõukust, edendavad demokraatiat, suurendavad julgeolekut ja stabiilsust ning avavad uusi võimalusi kodanikele ja ettevõtjatele.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Kaja Kallas: „Laienemisprotsess kulgeb praegu kiiremini kui viimase 15 aasta jooksul. Nüüd ei tohi me hoogu kaotada. Maailmakord on muutumas ja Euroopa julgeolek on üha suuremas ohus. Laienemine on investeering Euroopa stabiilsusesse ja meie kodanike enamik on sellega nõus. Uutel liikmesriikidel ei ole liitumiseks otseteid, kuid EL peab tegema kõik endast oleneva, et seda protsessi kiirendada. Võimalused laienemiseks on erakordselt soodsad ja me peame sellest kohe kinni haarama. Uute riikide ühinemine 2030. aastal on realistlik eesmärk.“
Komisjoni antud hinnangud koos soovituste ja reformiprioriteetide suunistega on aluseks laienemispartneritele tegevuskavale ELi liikmesuse suunas liikumiseks. Nagu alati, toetab komisjon tulevasi liikmesriike sellel teekonnal. Nende järkjärguline integreerimine ühtsele turule tugevdab sidemeid Euroopa Liiduga juba enne ühinemist. Kuna laienemine on komisjoni käesoleva ametiaja selge poliitiline eesmärk, on komisjon võtnud endale kohustuse tagada nii tulevaste liikmete kui ka ELi valmisolek. Peagi esitab komisjon selle kohta ka teatise.
Peamised järeldused riikide kaupa
Montenegro on teinud märkimisväärseid edusamme ELiga ühinemise suunas ning viimase aasta jooksul on suletud neli läbirääkimiste peatükki. Riik on võtnud kohustuse sulgeda 2025. aasta lõpuks ajutiselt veel viis peatükki. Selleks et lõpetada ühinemisläbirääkimised 2026. aasta lõpuks, on väga oluline jätkata reforme ja saavutada püsiv laiapõhjaline poliitiline konsensus. Kui reformitempot suudetakse hoida, on Montenegro selle eesmärgi saavutamisel graafikus.
Albaania on teinud märkimisväärseid edusamme ning viimase aasta jooksul on avatud neli teemaplokki. Viimane järelejäänud teemaplokk avatakse eeldatavasti enne aasta lõppu. Edusamme on tehtud põhiküsimustes, eelkõige kohtureformi ning organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastase võitluse valdkonnas. Nüüd on vaja jätkata jõupingutusi, et täita põhiküsimuste vahekriteeriumid, mis sillutavad teed läbirääkimiste peatükkide sulgemisele, kui vajalikud valdkondlikud reformid on tehtud. Eesmärk viia läbirääkimised 2027. aastaks lõpule sõltub reformitempo säilitamisest ja kaasava poliitilise dialoogi edendamisest.
Venemaa jätkuvast agressioonisõjast hoolimata püsib Ukraina kindlalt ELiga ühinemise kursil. Riik on edukalt lõpule viinud sõelumisprotsessi ja teinud edusamme peamiste reformide elluviimisel. Ukraina on vastu võtnud õigusriigi, avaliku halduse ja demokraatlike institutsioonide toimimise tegevuskavad ning rahvusvähemusi käsitleva tegevuskava. Täidetud on põhiküsimuste, välissuhete ja siseturu teemaploki avamiseks vajalikud tingimused. Võib eeldada, et Ukraina täidab ka ülejäänud kolme teemaploki tingimused, ning komisjon teeb tööd selle nimel, et nõukogu oleks valmis kõigi teemaplokkide avamiseks enne aasta lõppu. Ukraina valitsus on andnud märku oma eesmärgist lõpetada liitumisläbirääkimised esialgselt 2028. aasta lõpuks. Komisjon on pühendunud selle eesmärgi toetamisele, kuid leiab, et selle saavutamiseks on vaja reformide tempot kiirendada, eriti põhimõttelistes valdkondades nagu õigusriigi põhimõtte järgimine.
Pidades silmas jätkuvaid hübriidohte ja katseid riiki destabiliseerida, on Moldova teinud ühinemiseks märkimisväärseid edusamme ning viinud edukalt lõpule sõelumisprotsessi. Esimene ELi ja Moldova tippkohtumine 2025. aasta juulis tähistas koostöö ja integratsiooni uut etappi. Moldova on vastu võtnud õigusriigi, avaliku halduse ja demokraatlike institutsioonide toimimise tegevuskavad. Komisjoni hinnangul on Moldova täitnud põhiküsimuste, välissuhete ja siseturu teemaplokkide avamiseks vajalikud tingimused. Võib eeldada, et Moldova täidab ka ülejäänud kolme teemaploki tingimused, ning komisjon teeb tööd selle nimel, et nõukogu oleks valmis kõigi teemaplokkide avamiseks enne aasta lõppu. Moldova valitsus on andnud märku oma eesmärgist lõpetada liitumisläbirääkimised esialgselt 2028. aasta alguseks. Komisjon on pühendunud selle eesmärgi toetamisele, kui reformitempot tuleb kiirendada. Sellele aitab kaasapärast septembris toimunud valimisi parlamentaarne toetus riigi liikumisele Euroopa suunas.
Serbia ühiskond on 2024. aasta novembris alanud massimeeleavalduste tuules järjest enam polariseerunud. Kodanike pettumuse põhjuseks on peale korruptsiooni ka tajutava vastutuse ja läbipaistvuse puudumine, ülemäärase jõu kasutamine meeleavaldajate vastu ning kodanikuühiskonna survestamine. See on viinud üha keerulisema keskkonnani, kus lõhestav retoorika on vähendanud usaldust sidusrühmade vahel ning see mõjutab omakorda ELiga ühinemise protsessi. Reformid on tuntavalt aeglustunud. Ehkki väheseid positiivseid muutusi on toimunud, peaks Serbia kiiresti lõpetama sõnavabaduse ja akadeemilise vabaduse õõnestamise.
Põhja-Makedoonia jätkas tööd õigusriigi, avaliku halduse reformi ja demokraatlike institutsioonide toimimise tegevuskavadega ning vähemuste kaitse tegevuskavaga. Põhja-Makedoonia peaks suurendama jõupingutusi õigusriigi põhimõtte järgimiseks, kaitsma kohtusüsteemi sõltumatust ja usaldusväärsust ning tugevdama korruptsioonivastast võitlust. Riik peab vastu võtma ka vajalikud põhiseaduse muudatused, et lisada põhiseadusesse kodanikud, kes elavad riigi piirides, kuid kuuluvad muude rahvuste hulka.
Bosnias ja Hertsegoviinas on Serblaste Vabariigiga seotud poliitiline kriis ja valitseva koalitsiooni lagunemine kahjustanud ELiga ühinemisel tehtud edusamme. Reformid on takerdunud eelkõige andmekaitse ja piirikontrolli valdkonnas ning peatunud on Frontexi staatust käsitleva kokkuleppe allkirjastamine. Samal ajal esitas Bosnia ja Hertsegoviina septembris komisjonile oma reformikava. Pärast hiljutisi institutsioonilisi muudatusi Serblaste Vabariigis on Bosnial ja Hertsegoviinal võimalus viia ellu ELiga ühinemiseks vajalikke reforme. Ühinemisläbirääkimiste alustamiseks peavad ametiasutused lõpule viima ja vastu võtma kohtureformi seadused, mis oleksid täielikult kooskõlas Euroopa standarditega, ning määrama pealäbirääkija.
Kosovos on üldsuse toetus Euroopa Liiduga ühinemisele jätkuvalt suur. Reformitempot aeglustas viivitus institutsioonide moodustamisel pärast veebruaris toimunud üldvalimisi. Vaja on luua erakondadeülene koostöö ja keskenduda uuesti reformidele. Suhete normaliseerimine Serbiaga ja dialoogi raames võetud kohustuste täitmine on jätkuvalt oluline eeltingimus. Komisjon on valmis koostama arvamuse Kosovo liikmeks astumise avalduse kohta, kui nõukogu seda taotleb. Paralleelselt pingete leevendamiseks tehtavate jõupingutustega Põhja-Kosovos astus komisjon esimesed sammud piiravate meetmete järkjärguliseks kaotamiseks 2025. aasta mais. Järgmised sammud sõltuvad jätkuvast pingeleevendusest Kosovo põhjaosas.
Türgi on endiselt kandidaatriik ja ELi oluline partner. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2024. aasta aprilli järeldustega on EL edendanud suhteid Türgiga järk-järgult, proportsionaalselt ja tagasipööratavalt, järgides ühiseid prioriteete. Küprose probleemile tervikliku lahenduse leidmine on koostöö peamisi eesmärke. Samal ajal tekitavad üha sagenevad kohtumenetlused opositsioonitegelaste ja -parteide vastu ning mitmed muud vahistamised tõsist muret demokraatia toimimise üle. Kuigi õigusriigialane dialoog on ELi ja Türgi suhetes endiselt kesksel kohal, ei ole demokraatlike standardite, kohtusüsteemi sõltumatuse ja põhiõigustega seotud probleemidega veel tegeletud. Ühinemisläbirääkimised Türgiga on endiselt seiskunud olekus.
2024. aastal jõudis Euroopa Ülemkogu järeldusele, et Gruusia ELiga ühinemise protsess on de facto peatunud. Sellest ajast alates on olukord järsult halvenenud ning demokraatia toimimises on toimunud tõsine tagasiminek, mida iseloomustab õigusriigi ja põhiõiguste olukorra kiire halvenemine. Vastu on võetud õigusakte, millega piiratakse oluliselt kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, õõnestatakse sõna- ja kogunemisvabadust ning rikutakse mittediskrimineerimise põhimõtet. Gruusia ametivõimud peavad oma tegevuse kiiresti ümber pöörama ning tegema ulatuslikke ja käegakatsutavaid jõupingutusi, et tegeleda lahendamata mureküsimuste ja peamiste reformidega, mida toetaks erakondadevaheline koostöö ja kodanikuaktiivsus kooskõlas ELi väärtustega. Pärast Euroopa Ülemkogu 2024. aasta detsembri järeldusi ja võttes arvesse Gruusia jätkuvat tagasilangust, peab komisjon Gruusiat kandidaatriigiks veel üksnes nime poolest.
Nõukogu kaalub nüüd komisjoni täna esitatud soovitusi ja teeb otsused laienemisprotsessi edasiste sammude kohta.
Lisateave
Täismahus pressiteade koos riikide aruannete ja teabelehtedega
- Avaldamiskuupäev
- 4. november 2025
- Autor
- Esindus Eestis