2025. aasta aruanne õigusriigi kohta

Euroopa Komisjon avaldas täna kuuenda iga-aastase aurande õigusriigi olukorra kohta. Aruandes analüüsiti õigusriikluse arengut kõigis 27 liikmesriigis, aga ka Albaanias, Montenegros, Põhja-Makedoonias ja Serbias, ning rõhutati õigusriikluse olulisust Euroopa demokraatia, julgeoleku ja majanduse jaoks.  

Nii aruanne ise kui ka selle koostamise iga-aastane protsess tugevdavad Euroopa demokraatia, julgeoleku ja majanduse vastupanuvõimet ülemaailmses keskkonnas, kus põhiõiguste austamine ja demokraatlikud süsteemid on üha kasvava surve all. Seepärast on oluline, et EL kinnitaks taas oma pühendumust õigusriigi põhimõttele ning astuks konkreetseid samme selle edendamiseks ja kaitsmiseks nii Euroopas kui ka kogu maailmas. 

Tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident Henna Virkkunen tõdes: „On väga selge, et õigusriiklus on meie demokraatia nurgakivi. Ent ühtlasi on see äärmiselt oluline ka meie majanduse ja Euroopa turvalisuse jaoks. Kui meie tööriistad, nagu õigusriigi olukorda käsitlev aruanne, on tõhusad ja toimivad, siis me mitte ainult ei kaitse oma põhiväärtusi, vaid loome usaldust, meelitame ligi investeeringuid ja soodustame majanduskasvu. Õigusriigi põhimõtte austamine ei ole valikute küsimus, vaid meie ainus võimalus.“

Aruandes käsitleti nelja põhivaldkonda: õigusemõistmine, korruptsioonivastane võitlus, meediavabadus ning institutsioonide kontrolli- ja tasakaalustussüsteem. Mitmes liikmesriigis on suundumus tänu neis valdkondades toimuvatele olulistele reformidele positiivne. Mõnes liikmesriigi esineb endiselt probleeme ja paaril juhul on olukord tõsine, kuid üldiselt on liikmesriigid olnud aktiivsed ja kas osaliselt või tervikuna tegelenud suure osaga 2024. aastal antud soovitustest.

Õigusriigi põhimõtte austamine on oluline ka selleks, et poliitika toetaks kogu ühtsel turul konkurentsivõimet ja annaks kodanikele võimaluse osaleda aktiivselt nii ühiskonnas kui ka majanduses. Õigusriigi põhimõte on piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate jaoks äärmiselt oluline, sest ettevõtjad, eriti VKEd vajavad majanduskeskkonna stabiilsust ja prognoositavust. Käesoleva aasta aruandes pööratakse erilist tähelepanu küsimustele, mis on otseselt seotud ühtse turu nõuetekohase toimimisega, nagu usaldusväärne õigusloome, riigihanke-eeskirjad ja õiguskeskkonna stabiilsus.

Aruandes pööratakse tähelepanu ka tulevikule: järgmise mitmeaastase finantsraamistiku osana esitatavate ELi rahastamisvahendite uus põlvkond peab tagama, et ELi vahendite kasutamisega kaasneb kohustus järgida õigusriigi põhimõtet. ELi rahaline toetus õigusriiklust edendavatele investeeringutele ja reformidele võib pakkuda tõelist lisaväärtust ning aidata jälgida avaldatud aruandes esitatud soovituste tulemuslikku rakendamist.

Selle aasta peamised järeldused

Kohtusüsteemid

Mitmes liikmesriigis on viimase aasta jooksul kohtureformidega edasi liigutud: tugevdatud on kohtute haldamise nõukodade sõltumatust, võetud on täiendavaid kaitsemeetmeid kohtunike ametisse nimetamiseks ning prokuröride autonoomia ja kohtusüsteemi kvaliteedi ja tõhususe tagamiseks. Samas edenevad reformid mõnes liikmesriigis aeglasemalt ja teatavateljuhtudel on probleemid tõsised. Pingutustele vaatamata on mitme liikmesriigi kohtusüsteemide ressursid suure surve all ning see mõjutab õigusemõistmise kvaliteeti ja tõhusust. Laienemisprotsessis osalevates riikides tehakse jätkuvalt tööd kohtusüsteemi reformide rakendamisega, et tugevdada vastutust ja suurendada tõhusust, kuid käsile tuleb võtta lubamatu mõjutamine ja kohtunike sõltumatuse õõnestamise katsed.

Korruptsioonivastased raamistikud

Korruptsioonivastane võitlus on jätkuvalt oluline, et säilitada õigusriiklus ja kodanike usaldus avalike institutsioonide suhtes. Eurobaromeetri 2025. aasta uuringu kohaselt on korruptsioon enamiku eurooplaste jaoks vastuvõetamatu. Aruandest nähtub, et mitu liikmesriiki on välja töötanud uued korruptsioonivastased strateegiad ja tugevdanud oma institutsioonilist suutlikkust, sealhulgas suurendades õiguskaitse-, prokuratuuri- ja kohtuasutuste ressursse. Samas on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et tugevdada ennetavaid raamistikke, mis on seotud näiteks lobitöö ja huvide konfliktidega, ning tagada korruptsioonijuhtumite tulemuslik uurimine, nende eest süüdistuse esitamine ja nende kohta lõplike otsuste tegemine. Laienemisprotsessis osalevates riikides tugevdati õigus- ja institutsioonilisi raamistikke, näidates mõnel juhul üles vastupanuvõimet põhjendamatule survele, samal ajal kui korruptsioonijuhtumite, sealhulgas kõrgetasemeliste juhtumite uurimist, nende eest süüdistuse esitamist ja nende lahendamist tuleb veel parandada.

Meediavabadus ja meedia mitmekesisus

Meediavabadus ja meedia mitmekesisus on õigusriigi põhimõttele rajatud ühiskonna ja demokraatliku vastutuse tagamise kesksed elemendid Liikmesriikides on käimas reformid, et viia siseriiklikud õigusaktid kooskõlla Euroopa meediavabaduse määrusega. Mitmed liikmesriigid viivad ellu reforme, et tugevdada avalik-õigusliku meedia sõltumatut toimimist ja rahastamist ning parandada riikliku reklaami jaotamise õiglust ja läbipaistvust. Lisaks laiendatakse mitme riiklikku meediat reguleeriva asutuse pädevust, et täita ka digiteenuste määruse nõuded.

Üha suuremat tähelepanu pööratakse ajakirjanike turvalisusele ja kaitsele jätkuvate ähvarduste tingimustes.  Laienemisprotsessis osalevates riikides tuntakse samuti muret meediat reguleerivate asutuste politiseerimise ja avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide rahalise jätkusuutlikkuse ning ringhäälinguorganisatsioonide juhtide ametisse nimetamise pärast.

Institutsioonide kontrolli- ja tasakaalustussüsteem

Mitmes liikmesriigis on käimas reformid kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi tugevdamiseks. Samas tekitavad ebastabiilsed ja kiiresti muutuvad seadused, mis on mõnikord koostatud ilma sidusrühmade panuseta, õiguskindlusetust nii ettevõtjate kui ka kodanike jaoks. Aruandes tõdetakse, et enamik liikmesriike tagab kodanikuühiskonnale võimestava ja toetava raamistiku, kuid mitmes liikmesriigis on endiselt rahastamis- või registreerimisnõuetega seotud takistusi. Mõnes liikmesriigis on kodanikuühiskonna organisatsioonidel tõsiseid probleeme: nende suhtes kohaldatakse ülemääraseid finantspiiranguid või -kontrolle või ebapiisavat kaitset. Laienemisprotsessis osalevates riikides piiravad kaasavat juhtimist seadusandlikud protsessid ja ebatõhusad avalikud konsultatsioonid. Endiselt on probleeme ka ombudsmani institutsioonide ja muude sõltumatute asutuste soovituste süstemaatiliste järelmeetmetega.

Ühtne turg

Kõigi nelja põhivaldkonna puhul rõhutatakse aruandes seda, milline on mõju ühtse turu toimimisele ja ettevõtjate tegevuskeskkonnale. Tõhusal kohtusüsteemil, korruptsioonivastasel võitlusel, heal valitsemistaval, õiguskindlusel ja usaldusväärsel õigusloomel on märkimisväärne majanduslik mõju, mis kujundab ettevõtluskeskkonda ja suunab investeerimisotsuseid.      

Edasised sammud

Nüüd kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles jätkama käesoleva aruande alusel üldisi ja riigipõhiseid arutelusid ja kasutama soovitusi, et täiendavalt uurida, kuidas saaks teha konkreetseid edusamme.  Komisjon kutsub liikmesriike üles tegelema aruandes kindlaks tehtud probleemidega ning on valmis neid soovituste rakendamisel abistama. Laienemisprotsessis osalevate riikide puhul jätkab komisjon kindlakstehtud probleemide jälgimist ning käsitleb neid järgmistes laienemist käsitlevates aastaaruannetes. Õigusriigi olukorda käsitlevasse aruandesse võib laienemisprotsessis osalevaid riike lisada, kui nad on selleks valmis.

Lisateave

Täismahus pressiteade