Täna avaldatud teatises annab komisjon ülevaate Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia edusammudest Schengeni eeskirjade kohaldamisel. Komisjon kutsub nõukogu võtma viivitamata vastu vajalikud otsused, mis võimaldaksid nendel riikidel Schengeni alaga täielikult ühineda.
Need kolm liikmesriiki on juba aastaid Schengeni ala sujuvasse toimimisse märkimisväärselt panustanud. Nad on aidanud tulla toime pandeemiast tingitud väljakutsetega ning viimasel ajal ka Ukrainas toimuva sõja tagajärgedega. Ehkki Schengeni eeskirjad on neile juba osaliselt siduvad, ei ole sisepiirikontrolli nende suhtes veel kaotatud ning seega ei saa nad kasutada kõiki Schengeni alasse kuulumise eeliseid.
Bulgaaria on kehtestanud tugeva piirihalduse korra, mis reguleerib piirivalvet ja süstemaatilist piirikontrolli. Eriti tähtsaks peetakse piiriülese kuritegevuse tõkestamist rahvusvahelises politseikoostöös, sealhulgas Europoliga. Schengeni infosüsteem toimib riigis hästi. Bulgaaria on ka näidanud, et tal on olemas vajalikud struktuurid, mille abil tagada põhiõiguste austamine ja võimalus saada rahvusvahelist kaitset ning kindlustada seejuures mittetagasisaatmise põhimõtte järgimine.
Rumeenias kehtib kvaliteetne ja tugev piirihalduse kord. Piirivalve on tõhus, tehakse süstemaatilist piirikontrolli ning osaletakse rahvusvahelises politseikoostöös. Kaks prioriteeti, millele Rumeenia on keskendunud, on ebaseadusliku rände tõkestamine ja võitlus inimkaubandusega. Schengeni infosüsteem toimib hästi. Põhiõiguste austamise vallas on Rumeenias olemas tõhusad struktuurid, et tagada juurdepääs rahvusvahelisele kaitsele ning samal ajal mittetagasisaatmise põhimõtte järgimine.
Bulgaaria ja Rumeenia läbisid 2011. aastal edukalt Schengeni hindamise. Kuigi nõukogu on seda oma järeldustes kahel korral tunnistanud, ei ole nõukogu enam kui 11 aasta jooksul sisepiiride kaotamise otsust vastu võtnud. 2022. aasta märtsis esitasid Bulgaaria ja Rumeenia nõukogus ühisdeklaratsiooni, milles kutsusid vabatahtlike ekspertide rühma uurima, kuidas on nende territooriumil kohaldatud Schengeni eeskirjade uusimaid põhimõtteid.
2022. aasta oktoobris külastasid eksperdid neid riike ja said kinnitust, et lisaks uute eeskirjade ja vahendite püsivale rakendamisele on Bulgaaria ja Rumeenia kokkuvõttes ka Schengeni süsteemi tunduvalt tugevdanud. Lisaks on need kaks riiki näidanud Schengeni eeskirjade rakendamisel eeskujulikke tulemusi.
2021. aasta detsembris kinnitas nõukogu, et Horvaatia on täitnud Schengeni alaga ühinemise tingimused. Hindamine toimus ajavahemikul 2016–2020. 2020. aastal korraldati riiki kontrollkäik, et veenduda välispiiri haldamisega seotud meetmete rakendamises. Horvaatia on teinud märkimisväärset tööd, et viia välispiirikontroll vastavusse põhiõigustega seotud kohustustega.
2021. aasta juunis seadis Horvaatia esimese liikmesriigina sisse sõltumatu järelevalvemehhanismi, mis võimaldab sõltumatult jälgida, kas rändajate ja varjupaigataotlejatega seotud piirioperatsioonide käigus täidetakse inimõigusi.
Järgmised sammud
Tšehhi eesistumisel toimub 8. detsembril justiits- ja siseasjade nõukogu istung, millel hääletatakse, kas võtta Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia Schengeni ala täisliikmeks.
Taust
Schengeni ala on maailma suurim piirikontrollita ala. Sellesse kuulub praegu 22 ELi liikmesriiki (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari) ja 4 selle alaga ühinenud välisriiki (Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein). Iirimaa on seni sisepiirikontrolli kaotamisest loobunud.
Lisateave
Pressiteade koos täiendava taustamaterjaliga
Siseasjade volinik Johanssoni sõnavõtt tänasel pressikonverentsil
Pressikonverentsi salvestus
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 16. november 2022
- Autor
- Esindus Eestis