Põhisisu juurde
Esindus Eestis
Pressiteade8. märts 2023Esindus Eestis3 min lugemist

Eelarvepoliitika suunised 2024. aastaks: toetada võla jätkusuutlikust ja majanduskasvu

Introduction of the euro in Croatia

Täna esitas komisjon liikmesriikidele suunised eelarvepoliitika elluviimiseks ja koordineerimiseks, võttes arvesse riigirahanduse ja majanduse ees seisvaid väljakutseid ning tulevast majandusjuhtimise raamistikku käsitlevat arutelu. Üldjoontes tuleks liikmesriikidel oma eelarvepoliitika kaudu tagada võla jätkusuutlikkus keskpikas perspektiivis ning edendada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

Praegu kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti üldist vabastusklauslit, mis võimaldab tõsise majandussurutise korral ajutiselt eelarvenõuetest kõrvale kalduda. 2023. aasta lõpus klausli kohaldamine lõpetatakse ja hakatakse jälle esitama kvantitatiivseid riigipõhiseid eelarvesoovitusi. Need on diferentseeritud vastavalt liikmesriigi valitsussektori võlatasemele.

Lisaks esitas komisjon 2022. aasta novembris suunised, mille alusel käib praegu arutelu majandusjuhtimise raamistiku läbivaatamiseks. Kuni uus raamistik kehtima hakkab, ei ole pandeemiajärgset muutunud olukorda arvestades asjakohane naasta varasemate stabiilsuse ja pakti nõuete juurde, mida kohaldati enne seda, kui 2020. aastal võeti kasutusele üldine vabastusklausel.

Kuna käimasoleval majanduse juhtimise läbivaatamisel põhinev uus õigusraamistik ei ole veel paika pandud, kehtivad olemasolevad reeglid. Samal ajal võiks osa komisjoni reformisuunistest eelarvejärelevalve tsüklisse üle võtta, et luua eeldused edukaks üleminekuks tulevastele ELi eelarvereeglitele ja võtta arvesse praegusi väljakutseid.

Seepärast on komisjon valmis esitama 2024. aastaks riigipõhised eelarvesoovitused, mis hõlmavad nii kvantitatiivseid nõudeid kui ka kvalitatiivseid suuniseid investeeringute tegemiseks ja energiameetmete võtmiseks. Esitatavad soovitused on kooskõlas nii kavandatavate komisjoni suuniste kui ka praegu stabiilsuse ja kasvu pakti raames kohaldatavate normidega.

Suunised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide koostamiseks

Liikmesriikidel palutakse esitada oma stabiilsus- ja lähenemisprogrammides eelarve-eesmärgid, mis vastavad komisjoni reformisuunistes sätestatud eelarve kohandamise kriteeriumidele. Samuti palutakse neil selgitada, kuidas nende reformid ja investeeringud peaksid reformisuunistes esitatud kriteeriumide kohaselt aitama kaasa eelarve jätkusuutlikkusele ning kestlikule ja kaasavale majanduskasvule.

Seoses sellega on komisjon valmis esitama 2024. aastal riigipõhised eelarvesoovitused:

  • mis vastavad liikmesriikide endi stabiilsus- ja lähenemisprogrammides esitatud eelarve-eesmärkidele, kui need tagavad, et valitsemissektori võlg hakkab vähenema või jääb usaldusväärsele tasemele ning et eelarve puudujääk jääb keskpikal perioodil alla kontrollväärtuse 3%;
  • mis sisaldavad kvantitatiivseid näitajaid ja on diferentseeritud vastavalt liikmesriigi valitsemissektori võlatasemele;
  • mille aluseks on komisjoni reformisuuniste ettepaneku kohaselt esmased netokulud.

Lisaks paneb komisjon riigipõhistes eelarvesoovitustes jätkuvalt rõhku riiklikele investeeringutele. Kõik liikmesriigid peaksid säilitama riiklikult rahastatavad investeeringud ning tagama taaste- ja vastupidavusrahastu ja muude ELi vahendite tulemusliku kasutuselevõtu, eelkõige rohe- ja digipöörde eesmärgil.

Ühtlasi antakse riigipõhistes soovitustes suuniseid energiameetmete eelarvekulu kohta.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi rakendamine

Pidades silmas makromajanduslike ja eelarveväljavaadete jätkuvalt suurt ebakindlust, leiab komisjon, et sel kevadel ei tuleks ühegi liikmesriigi suhtes algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Samal ajal teeb komisjon nõukogule ettepaneku, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused algatataks olemasolevate õigusnormide kohaselt 2024. aasta kevadel, võttes aluseks 2023. aasta tulemused.

Liikmesriigid peaksid seda arvesse võtma, kui nad täidavad oma 2023. aasta eelarvet ning koostavad sel kevadel stabiilsus- ja lähenemisprogramme ja sel sügisel 2024. aasta eelarvekava.

Eelseisvad ettepanekud majanduse juhtimiseks

Pärast seda, kui komisjon esitas 2022. aasta novembris oma suunised, on majandusjuhtimise raamistiku reformi arutamisel tehtud edusamme ja jõutud mitmes tähtsas küsimuses üksmeelele. Samas on ka aspekte, mida tuleb veel täpsustada.

Komisjon kavatseb esitada seadusandlikud ettepanekud pärast eelseisvat majandus- ja rahandusasjade nõukogu ja 2023. aasta märtsis toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist.

Järgmised sammud

Käesolevas teatises esitatakse 2024. aastaks esialgsed eelarvepoliitika suunised, mida vajaduse korral ajakohastatakse 2023. aasta mais Euroopa poolaasta kevadpaketi raames.

Ajakohastatud suunistes võetakse arvesse üleilmseid majandustingimusi ja iga liikmesriigi konkreetset olukorda, samuti käimasolevat arutelu majanduse juhtimise läbivaatamiseks ning nõukogus poliitika üle peetavaid diskussioone.

Liikmesriike kutsutakse üles võtma neid suuniseid arvesse oma stabiilsus- ja lähenemisprogrammides.

 

Lisateave

Pressiteade täiendava taustainfoga

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
8. märts 2023
Autor
Esindus Eestis