Eesti riigiabi ettevõttele AS Tartu Agro on vastuolus ELi riigiabi eeskirjadega

Euroopa Komisjon on jõudnud järeldusele, et põllumajandusmaa rentimine eraettevõttele AS Tartu Agro turuhinnast madalama hinnaga ei ole kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega. AS Tartu Agro toodab muu hulgas piima, liha ja teravilja. Eesti peab nüüd ettevõttelt riigiabi koos intressidega tagasi nõudma.

Komisjoni uurimine

2017. aastal algatas komisjon konkurendi kaebuse alusel põhjaliku uurimise, et teha kindlaks, kas Eesti regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja ASi Tartu Agro vaheline maarendileping on kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega. 2000. aastal sõlmis ministeerium ASiga Tartu Agro 25 aastaks rendilepingu. Komisjon leidis, et maa rendile andmine hõlmas riigiabi, kuna ASi Tartu Agro makstud renditasu oli turuhinnast madalam. Selle põhjal järeldas komisjon 2020. aasta jaanuaris, et rendileping annab ettevõttele põhjendamatu ja valikulise eelise konkurentide ees, ning kohustas Eestit abi tagasi nõudma. 13. juulil 2022 tühistas Euroopa üldkohus pärast Tartu Agro apellatsioonkaebust komisjoni otsuse hindamisvigade ning maa rendihinna ja rendilepingus sisalduvate teatavate rahaliste kohustuste majandusliku väärtuse ja mõju analüüsi puudumise tõttu.

Pärast kohtuotsust alustas komisjon uuesti Eesti poolt antud toetuse uurimist, võttes arvesse kohtuotsuse järeldusi. Tänase otsusega kinnitab komisjon, et AS Tartu Agro sai Eestilt siseturu reeglitega kokkusobimatut abi kuni 2019. aasta lõpuni, kuna põllumajandusmaa rent oli turuhinnast madalam. Seejärel suurendas Eesti renditasu, et täita komisjoni esimene otsus. 

ELi eeskirjade kohaselt peab tekkinud konkurentsimoonutuse kõrvaldamiseks abi tagasi nõuda. Tagasinõudmise eesmärk on taastada olukord, mis valitses siseturul enne abi väljamaksmist, ning seega ei ole tegemist trahviga. Ebaseadusliku abi tagasimaksmisel kaotab abisaaja eelise, mis tal turul konkurentide ees oli. Eesti määrab tagasinõutava summa kindlaks kooskõlas komisjoni tänases otsuses sätestatud metoodikaga ja võttes arvesse, et komisjoni esimeses otsuses antud tagasinõudekorraldus on täidetud ja seega on osa ebaseaduslikust abist juba tagasi nõutud. Tagasinõutav abisumma ei ole praegu veel teada.

Taust

ELi riigiabi eeskirjade kohaselt ei peeta riigiabiks sellist riigi sekkumist, mille tingimustega nõustuks turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja lähtuvalt turutingimustest. Kui seda põhimõtet ei järgita, kujutab riiklik sekkumine endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses, kuna see annab abi saajale võrreldes konkurentidega majandusliku eelise. Otsuse mittekonfidentsiaalne versioon avaldatakse pärast võimalike konfidentsiaalsusküsimuste lahendamist viitenumbri SA.39182 all riigiabi registris komisjoni konkurentsivaldkonna veebisaidil.