Euroopa Komisjon otsustas täna kaevata Eesti Euroopa Liidu Kohtusse, kuna riik ei ole ette näinud tõhusaid õiguskaitsevahendeid viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise vastu. Seega ei ole Eesti viisapoliitikat käsitlevaid õigusakte nõuetekohaselt kohaldanud.
Viisaeeskirja kohaselt peavad liikmesriigid nägema ette õiguse esitada kaebus viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta. Seda õigust tuleks rakendada kooskõlas ELi põhiõiguste harta artikliga 47, mis annab üksikisikutele õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus, kui rikutakse liidu õigusest tulenevaid õigusi ja vabadusi. Eesti õiguses on aga ette nähtud vaid õigus esitada kaebus kahele kohtuvälisele haldusasutusele.
Komisjon algatas 21. veebruaril 2013 Eesti suhtes rikkumismenetluse, saates ametliku kirja, millele järgnes 17. oktoobril 2014 põhjendatud arvamus ja 27. veebruaril 2015 täiendav põhjendatud arvamus. Seni ei ole Eesti veel vastu võtnud seadust, mis näeks ette kohtuliku edasikaebamise võimaluse viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral. See tähendab, et kui haldusasutus keeldub kolmanda riigi kodanikule viisa andmisest, tühistab selle või tunnistab kehtetuks, ei saa kolmanda riigi kodanik seda otsust kohtus edasi kaevata. Seetõttu leiab komisjon, et Eesti ei ole ette näinud tõhusa kohtuliku kontrolli võimalust kõikide otsuste suhtes, mis puudutavad viisa andmisest keeldumist, viisa tühistamist või kehtetuks tunnistamist siseriiklike õigusaktide kohaselt.
Samuti kutsub komisjon Eestit ja veel kahte liikmesriiki (Bulgaaria ja Iirimaa) üles võtma nõuetekohaselt üle rassismi ja ksenofoobia vastast võitlust käsitlevad ELi õigusaktid. Euroopa Komisjon saatis täna Eestile (INFR(2016)2048) põhjendatud arvamused seoses rassismi ja ksenofoobia vastast võitlust käsitleva nõukogu raamotsuse (nõukogu raamotsus 2008/913/JSK) ülevõtmisega üksnes osaliselt ja ebaõigesti. Raamotsuse eesmärk on tagada, et tõsiste rassismi- ja ksenofoobiailmingute (näiteks avalikult vägivallale või vihkamisele kihutamine) eest mõistetavad kriminaalkaristused oleksid kõikjal Euroopa Liidus tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Komisjon leiab, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud sätteid, mis on seotud vihkamisele või vägivallale õhutamise, sealhulgas rahvusvaheliste kuritegude ja holokausti õigustamise, eitamise või mitteoluliseks tunnistamisega. Lisaks ei kvalifitseeri Eesti õigusaktid rassistlikku või ksenofoobset motivatsiooni raskendavaks teguriks kõikide kuritegude puhul ega taga, et liikmesriikide kohtud saaksid seda motivatsiooni karistuste kindlaksmääramisel arvesse võtta. Eestil on nüüd kaks kuud aega, et vastata ja komisjoni osutatud puudused kõrvaldada. Rahuldava vastuse puudumisel võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.
Lisateave
Täismahus pressiteade koos taustainfoga
Rikkumiste kohta tehtud otsuste andmebaas
Kõik 2024. aasta oktoobri rikkumismenetlused
Eesti rikkumismenetlus (INFR(2012)2242)
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 3. oktoober 2024
- Autor
- Esindus Eestis