Euroopa Komisjon eraldab kokku 2,9 miljardit eurot 61 nullnetotehnoloogia projektile, mille hulgas on ka Pärnusse rajatav metanoolitehas. Rahastus tuleb innovatsioonifondist ning selleks kasutatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) tulusid. Rahastusotsused tehti 2024. aastal välja kuulutatud esimese nullnetotehnoloogia projektikonkursi (IF24) põhjal, eesmärgiga tugevdada Euroopa tehnoloogilist juhtpositsiooni ning kiirendada uuenduslike süsinikulahenduste kasutuselevõttu.
Rahastuse saanud projektid hõlmavad 19 tööstussektorit, 18 riiki ja eri mastaape ning keskenduvad energiamahukatele tööstusharudele, taastuvenergiale ja energia salvestamisele, nullnetoliikuvusele ja hoonetele, puhta tehnoloogia tootmisele ja tööstuslikule süsinikumajandusele.
Eestist toetust saanud projektiga luuakse siin taastuvenergia, saastevaba vesiniku ja metanooli sünteesil põhinev täielikult kestlik e-metanooli väärtusahel. Kavas on toota vähese süsinikuheitega e-metanooli merelaevandusele ja saastevaba vesinikku maismaatranspordile.
Kliima, nullnetoheite ja puhta majanduskasvu volinik Wopke Hoekstra: „Meie otsus näitab, et Euroopa liigub oma kliimaeesmärkide poole käsikäes tööstuse arenguga. Projektikonkursi õnnestumine näitab meie novaatorite tugevust ja ettevõtete otsustavust juhtida ülemaailmset võidujooksu nullnetotehnoloogiate turul. Investeerides omamaistesse lahendustesse, suurendame energiakerksust, loome kvaliteetseid töökohti ja tagame, et Euroopa jääb tulevikumajanduses konkurentsivõimeliseks.“
Kõigil 61 projektil on potentsiaali kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärselt piirata, vähendades esimese kümne tegevusaasta jooksul süsinikuekvivalenti ligikaudu 221 miljoni tonni võrra. See kogus on võrreldav 9,9 miljoni keskmise Euroopa auto aastase heitkogusega. Vähendamine toetab otseselt ELi eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Järgmised sammud
61 eduka projekti arendajad on kutsutud sõlmima toetuslepingut Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusametiga (CINEA). Lepingu sõlmimise esimeses etapis vormistavad komisjon ja valitud projektiarendajad rahastamislepingu, milles kinnitatakse eelarve, ajakava, tehnilised tulemused ja õiguslikud kohustused. Selle protsessi tulemused kinnitatakse 2026. aasta esimesel poolel.
Taust
Kasutades ELi HKSist saadavat hinnanguliselt 40 miljardi euro suurust tulu, on innovatsioonifondi eesmärk edendada investeeringuid vähese süsinikuheitega ja nullnetotehnoloogiasse, et toetada Euroopa üleminekut kliimaneutraalsusele.
Projektikonkursile laekus 359 taotlust, mille toetuseks taotleti kokku 21,7 miljardit eurot. Kõik toetust saanud projektid valiti välja sõltumatute ekspertide hinnangu alusel, võttes arvesse nende innovatsioonitaset, projekti küpsust, korratavust, kulutõhusust ning potentsiaali vähendada kasvuhoonegaaside heidet.
2024. aastal korraldas komisjon ka esimese projektikonkursi elektrisõidukite akude tootmise projektide jaoks koos teise taastuvallikatest toodetud vesiniku enampakkumisega innovatsioonifondi ja Euroopa vesinikupanga raames. Nii projektikonkursi kui ka enampakkumise toetuslepingud allkirjastatakse eeldatavasti enne käesoleva aasta lõppu.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 4. november 2025
- Autor
- Esindus Eestis