Euroopa Liit ja Austraalia sõlmisid uue julgeoleku- ja kaitsepartnerluse ning viisid lõpule läbirääkimised vabakaubanduslepingu üle, mis tugevdavad kahepoolseid suhteid. Samuti on kavas alustada ametlikke arutelusid Austraalia ühinemiseks maailma juhtiva teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammiga „Euroopa horisont“.
Julgeoleku- ja kaitsepartnerlus
EL ja Austraalia on pikaaegsed liitlased ja partnerid. Suhete jätkuvaks tugevdamiseks sõlmitud julgeoleku- ja kaitsepartnerlus loob tugeva raamistiku, mis aitab lahendada geopoliitilisi probleeme ja laiendada ELi ja Austraalia institutsioonilist koostööd. Partnerlus hõlmab nii strateegiliste prioriteetide koordineerimist, julgeolekut ja kriisiohje koostööd kui ka uute tehnoloogiate alast koostööd ja teabevahetust eri piirkondade olukorrast.
Vabakaubandusleping
Vabakaubanduslepinguga avab EL turu maailma ühele kõige kiiremini kasvava majandusega arenenud riigile. ELi eksport kasvab järgmisel kümnendil eeldatavasti kuni 33%, kusjuures ekspordi väärtus võib ulatuda 17,7 miljardi euroni aastas. Suure kasvupotentsiaaliga sektorid on piimatööstus (kasv eelduste kohaselt kuni 48%), mootorsõidukid (52%) ja kemikaalid (20%). ELi investeeringud Austraaliasse võivad kasvada rohkem kui 87%.
Leping annab ELi ettevõtjatele eelisjuurdepääsu Austraalia turule ja suurendab majanduslikku jõukust mõlemas piirkonnas.
- Kaovad enam kui 99% ELi kaubaekspordi tollitariifidest, mille tulemusena hoiavad ELi eksportijad aastas kokku hinnanguliselt 1 miljard eurot tollimakse.
- ELi ettevõtjatele avaneb finantsteenuste ja telekommunikatsiooni sektori teenuste turg.
- ELi ettevõtjad saavad parema juurdepääsu Austraalia riigihangetele, mis avab uksed avaliku sektori projektides osalemiseks.
- Andmevoogudele hakkavad kehtima reeglid, mis keelavad andmete lokaliseerimise nõuded.
- Kindlustatakse kriitilise tähtsusega toorainete turvalised tarneahelad, langetades imporditariife ja pakkudes investeerimisvõimalusi.
ELil on Austraaliaga põllumajanduslike toidukaupade osas positiivne kaubandusbilanss, mis ulatus 2024. aastal 2,3 miljardi euroni. Leping kaotab tollitariifid peamistelt ELi ekspordiartiklitelt, nagu juustud, lihatooted, vein ja vahuvein, teatavad puu- ja köögiviljad (sealhulgas valmistooted), šokolaad ning suhkrurikkad kondiitritooted.
Leping arvestab ELi põllumajandustootjate huvidega. Tundlike põllumajandussektorite (nt veiseliha, lamba- ja kitseliha, suhkur, mõned piimatooted, riis) puhul võimaldab leping nullmääraga või madala tollitariifiga importi ELi ainult piiratud kogustes tariifikvootide alusel.
Austraalia on ELi majandusjulgeoleku ja konkurentsivõime jaoks oluliste toorainete (nt alumiinium, liitium ja mangaan) suurtootja. Leping hõlbustab ELi juurdepääsu Austraalia kriitilise tähtsusega toorainetele ning tagab, et selline tooraine on kestlikult kaevandatud. Leping sisaldab ka kohustusi seoses töötajate õiguste, soolise võrdõiguslikkuse, kliimaeesmärkide ja kestlike toidusüsteemidega.
Lepingu tekst läbib nüüd vajalikud menetlused komisjonis ning seejärel esitab komisjon nõukogule ettepaneku lepingu allkirjastamiseks ja sõlmimiseks. Kui nõukogu on selle heaks kiitnud, saavad EL ja Austraalia lepingu allkirjastada. Pärast allkirjastamist vajab leping jõustumiseks Euroopa Parlamendi nõusolekut ning ELi nõukogu otsust lepingu sõlmimise kohta. Kui ka Austraalia on lepingu ratifitseerinud, saab see jõustuda.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 24. märts 2026
- Autor
- Esindus Eestis