Euroopa Komisjon tutvustas täna ettepanekuid, mille eesmärk on suurendada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust, eeskätt meetmetega pooljuhtide, tehisintellekti, pilvandmetöötluse ja avatud lähtekoodi valdkonnas. Esitati kaks seadusandlikku ettepanekut, milleks on uus kiibimäärus ning pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise määrus. Komisjon on koostanud ka avatud lähtekoodi strateegia ning energeetikasektori digitaliseerimise ja tehisintellekti strateegilise tegevuskava.
Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Me ei saa endale lubada sõltumist kolmandate riikide tehnoloogiatest, et hoida oma haiglad käigus, energiavõrgud stabiilsed ja teenused turvalised. Peame kaitsma ELi kodanikke ja huve ning tegema oma valikud ise. Euroopas on andekad inimesed ning tipptasemel teadusuuringud, tööstusbaas ja ühtne turg. Üheskoos peame muutma need eelised tehnoloogiliseks suveräänsuseks.“
Puhta, õiglase ja konkurentsivõimelise üleminek eest vastutav komisjoni asepresident Teresa Ribera lisas: „Energiasüsteemi digitaliseerimine annab Euroopale võimaluse olemasolevast taristust rohkem kasu saada ja vähendada tarbijate energiakulusid. Tänane ettepanek kasutab selle võimaluse ära ning aitab tagada, et andmekeskuste kiiresti kasvav energiavajadus on elektrivõrkudega kooskõlas, mitte vastuolus. Nii toetavad Euroopa digivaldkonna ambitsioonid energiaüleminekut, mitte ei konkureeri sellega.”
Pooljuhid ja Euroopa TI-eesmärgid
Tehisintellekti komponendid on olulised tulevase majanduskasvu mootorid ning moodustavad 2030. aastaks üle 70% pooljuhtide turust. ELi esimene kiibimäärus jõustus 2023. aastal, kuid sellegipoolest sõltub Euroopa endiselt suurel määral kolmandatest riikidest.
Uus kiibimäärus 2.0 tugineb Euroopa edule tavakiipide tööstuses ning suurendab pooljuhitehnoloogiate tootmise suutlikkust. Määrusega kiirendatakse lubade andmist, süvendatakse koostööd sarnaselt meelestatud partneritega ja võetakse kasutusele uus tipptaseme märgis Euroopa pooljuhipiirkondade jaoks. Uus määrus aitab tuua Euroopa kiibitootjad oma klientidele lähemale ja võtab arvesse kasvavate sektorite, näiteks andmekeskuste, pilveteenuste pakkujate ja tehisintellekti gigatehaste nõudlust. Määrusega toetatakse ka investeeringuid ja strateegilisi projekte.
Pilvandmetöötlus ja tehisintellekt
Pilvandmetöötlust ja tehisintellekti arendamist käsitleva määruse eesmärk on kolmekordistada järgmise viie kuni seitsme aasta jooksul Euroopa andmekeskuste mahtu ja hoogustada TI kasutuselevõttu.
Määrusega toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni ning ühtlustatakse andmekeskuste kasutuselevõtu tingimusi kogu ELis, tagades samal ajal tasakaalu tehisintellekti arendamise eesmärkide ja kliimaeesmärkide vahel. Samuti kehtestatakse sellega ELi ülene raamistik pilvandmetöötluse ja tehisintellekti suveräänsuse hindamiseks, hoides samal ajal suurema osa ELi turust avatuna sarnaselt meelestatud partneritele.
Digitaalne autonoomia ja avatud lähtekood
Euroopas on rohkem kui kolm miljonit digilahenduste loojat, kes kasutavad avatud lähtekoodi, tegutsedes Euroopa põhimõtetest ja väärtustest lähtuvalt. ELi avatud lähtekoodi strateegia võimaldab välja töötada ja pakkuda suveräänsemaid lahendusi valdkondades, nagu pilvandmetöötlus, tehisintellekt, internetitehnoloogia, küberturvalisus ja pooljuhid. Strateegiaga toetatakse ka avatud lähtekoodi laialdasemat kasutamist avaliku sektori asutustes. See soodustab Euroopa lahenduste kasutuselevõttu ning standardiloomet ja koostalitlusvõimet.
Euroopa energiasüsteemi digitaliseerimine
Euroopa energiasektori digitaliseerimine on pakilisem kui kunagi varem, kuna kõrged energiahinnad avaldavad survet nii tööstuse konkurentsivõimele kui ka kodumajapidamiste eelarvetele. Samal ajal eeldatakse, et digitaristu kasv kogu meie kontinendil suurendab nõudlust elektrienergia järele. Energeetikasektori digitaliseerimise ja tehisintellekti strateegilise tegevuskava kirjeldab, kuidas tehisintellekt ja muud digilahendused võimaldavad integreerida digitaristu, sh andmekeskused kestlikult ELi energiasüsteemi. Selleks hõlbustab komisjon tegevuskava abil koostööd energia- ja digisektori vahel, kiirendab digi- ja tehisintellektilahenduste kasutuselevõttu ning aitab luua energiasektori jaoks suveräänseid ja turvalisi tehisintellektimudeleid, mida on treenitud Euroopa andmetega ja mille on välja töötanud Euroopa ettevõtted.
Enne seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist ja jõustumist peavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu nende üle läbirääkimisi.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 4. juuni 2026
- Autor
- Esindus Eestis