EL soovib parandada kodanike finantskirjaoskust ja investeerimisvõimalusi

Euroopa Komisjon tutvustas täna kahte suurt algatust, mille eesmärk on edendada inimeste üldist finantskirjaoskust ning teha investeerimine lihtsamaks ja kõigile kättesaadavamaks.

Finantskirjaoskuse strateegia eesmärk on aidata kodanikel teha mõistlikke finantsotsuseid, et parandada oma heaolu, finantsjulgeolekut ja sõltumatust. Paremad finantsteadmised ja -oskused aitavad inimestel paremini oma isiklikku eelarvet hallata, pettusi vältida, tõhusamalt säästa ja investeerida oma tulevikku.

Finantskirjaoskuse tase on ELis endiselt madal – kõrge on see vaid vähem kui viiendikul ELi kodanikest (Eurobaromeeter 2023). Uue strateegiaga soovitakse inimeste finantsteadlikkust tõsta. 

• Koordineerimine ja parimad tavad. Hõlbustatakse edukate riiklike ja rahvusvaheliste finantskirjaoskuse algatuste vastastikust jagamist ning parimate tavade loomist, sealhulgas selliseid, mis on suunatud konkreetsete rühmade vajadustele.
• Teabevahetus ja teadlikkuse suurendamine. Komisjon käivitab kogu ELi hõlmava finantskirjaoskuse kampaania, mis täiendab ja võimendab riiklikke jõupingutusi kodanike finantsteadlikkuse suurendamiseks.
• Finantskirjaoskuse algatuste, sealhulgas teadusuuringute rahastamine. Komisjon julgustab liikmesriike kasutama olemasolevaid ELi rahastamisvahendeid, et toetada finantskirjaoskuse algatusi ja teadusuuringuid.
• Mõju hindamine. Komisjon korraldab Eurobaromeetri uuringuid ja julgustab liikmesriike välja töötama hindamisvahendeid, et jälgida finantskirjaoskuse parandamise edusamme.

Rahalise sõltumatuse tagamise oluline osa on kodanike võimalus paremini hallata oma sääste ja aja jooksul jõukust suurendada, sealhulgas kapitaliturgudesse investeerides. ELi kodanikel on üks kõrgemaid säästumäärasid maailmas, kuid sageli ei saa nad oma kogutud rahast maksimaalset kasu. Finantskirjaoskuse strateegia suurendab kodanike teadlikkust sellest, kuidas oma sääste paremini planeerida ja kasutada ning kuidas ära tunda investeerimisriske ja -võimalusi. Lisaks teadmistele on vaja ka lihtsaid ja kättesaadavaid investeerimisvõimalusi. Selleks esitas komisjon soovituse liikmesriikidele säästu- ja investeerimiskontode kohta. 

Säästu- ja investeerimiskontosid pakuvad volitatud finantsteenuste osutajad ning need võimaldavad jaeinvestoritel investeerida kapitaliturgude instrumentidesse. Need kontod on sageli seotud maksusoodustuste ja lihtsustatud menetlustega, muutes need kodanike jaoks atraktiivseks. Need võimaldavad kodanikel saavutada oma säästudelt suuremat tulu võrreldes säästude hoidmisega pangahoiustes, säilitades samal ajal täieliku kontrolli selle üle, millistesse finantstoodetesse või majandussektoritesse investeeritakse. Kuigi investeerimisega kaasnevad riskid, saab neid juhtida mitmekesistamise ja pikaajalise investeerimise põhimõtteid järgides.

Suunates osa oma säästudest tootlikumatesse investeeringutesse, saavad kodanikud hõlbustada ka ettevõtete rahastamist, edendades majanduskasvu ja töökohtade loomist kogu Euroopas. Investeerimine Euroopa majandusse võimaldab neil panustada ELi konkurentsivõime tegevuskavasse ja sellest kasu saada.

Mõnes ELi riigis on säästu- ja investeerimiskontod juba kasutusel, kuid liikmesriikide vahel on üsna suuri erinevusi. Komisjon soovitab võtta sellised kontod kasutusele ka neis liikmesriikides, kus neid veel ei ole, ja täiustada olemasolevaid raamistikke, kaasates parimaid tavasid Euroopast ja kogu maailmast. Varasematest kogemustest lähtuvalt leiab komisjon, et selliste kontodega peaks kaasnema järgmine.

• Suur hulk teenuseosutajaid. Säästu- ja investeerimiskontosid peaksid pakkuma paljud, sealhulgas piiriülesed, finantsteenuste osutajad (nt pangad, investeerimisühingud, digitaalsete investeerimisteenuste pakkujad), kuna see soodustab konkurentsi ja innovatsiooni.
• Lihtsus. Teenuseosutajad peaksid pakkuma jaeinvestoritele nii internetis kui ka väljaspool seda lihtsat, usaldusväärset ja kergesti kättesaadavat kasutajakogemust, mis muudab varade ostu ja müügi sujuvaks.
• Paindlikkus. Jaeinvestoritel peaks olema lubatud avada mitu kontot, sealhulgas eri pakkujate juures, ning portfellide ülekandmisel ei tohiks neid koormata ülemääraste tasude ja menetlustega.
• Mitmekesised investeerimisvõimalused. Säästu- ja investeerimiskontod peaksid võimaldama investeeringuid mitmesugustesse toodetesse, nagu aktsiad, võlakirjad ja investeerimisfondid, et kodanikud saaksid mitmekesistada oma portfelle varaklasside, emitentide, tootjate geograafiliste piirkondade ja riskiprofiilide lõikes, välistades samal ajal väga riskantsed või keerukad tooted. Kodanikele tuleks pakkuda investeerimisvõimalusi, mis võimaldavad neil suunata oma investeeringud ELi majandusse, et aidata kaasa ELi strateegiliste prioriteetide saavutamisele.
• Maksusoodustused. Soodustustel on keskne roll säästu- ja investeerimiskontode populariseerimisel ja jaeinvestorite ulatuslikuma osalemise saavutamisel. Maksusoodustused peaksid olema piisavalt sihipärased ja lihtsad, et jaeinvestorid, kontode pakkujad ja maksuhaldurid saaksid neid kohaldada.

• Lihtsustatud maksustamisprotsess. Ühtlustatud maksumenetlused, sealhulgas tuginemine säästu- ja investeerimiskonto pakkujatele maksudeklaratsioonides, võivad jaeinvestoritele suurt kasu tuua. 

  Strateegia rakendamiseks teeb komisjon koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega.

Lisateave 

Täismahus pressiteade