Euroopa Komisjoni 2025. aasta aruandes digikümnendi tegevuskava kohta hinnatakse ELi edusamme digipöörde neljas sihtvaldkonnas, milleks on digitaristu ja -oskused ning ettevõtete ja avalike teenuste digitaliseerimine.
Aruandest nähtub, et kuigi on tehtud teatavaid edusamme, on ühenduvustaristu, näiteks kiudoptiliste ja 5G eraldiseisvate võrkude kasutuselevõtt endiselt liiga aeglane. Üha rohkem ettevõtteid võtab kasutusele tehisintellekti, pilv- ja suurandmeid, kuid sedagi tuleks kiirendada. Veidi üle pooltel eurooplastest (55,6 %) on algtasemel digioskused, samal ajal kui kõrgtasemel oskustega IKT-spetsialistide kättesaadavus on endiselt väike ja sooline lõhe suur. See takistab edusamme sellistes olulistes sektorites nagu küberturvalisus ja tehisintellekt. 2024. aastal tegi EL peamiste avalike teenuste digitaliseerimisel pidevaid edusamme, kuid märkimisväärne osa avalikust digitaristust sõltub jätkuvalt väljaspool ELi asuvatest teenuseosutajatest.
Andmed näitavad püsivaid probleeme, nagu killustatud turud, liiga keerulised eeskirjad, julgeolekulüngad ja strateegiline sõltuvus. Täiendavad avaliku ja erasektori investeeringud ning ELi ettevõtete lihtsam juurdepääs riskikapitalile kiirendaksid innovatsiooni ja kasvutrendi.
Eesti on aruande kohaselt ELis esirinnas pilvandmetöötluse kasutuselevõtus, kuivõrd seda kasutab 52,6% Eesti ettevõtetest, samal ajal kui ELi keskmine on vaid 38,7%. Samuti ületavad ELi keskmist Eesti digitaalsed avalikud teenused ning digikümnendi 2030. aasta e-tervise eesmärgi saavutas Eesti juba 2024. aastal, mil võimaldati täielik juurdepääs e-tervise andmetele. Eestis on ka ELi suurim naissoost IKT-spetsialistide osakaal.
Eesti jääb aga ELi keskmisest maha väikeettevõtete digitaliseerimise ning väga suure läbilaskevõimega ja 5G-võrkude rajamisel. Kuna Eesti nõudlus IKT-spetsialistide järele kasvab jätkuvalt, on eri sektorites puudus kõrge kvalifikatsiooniga ja kõrgetasemelistest digispetsialistidest. Samuti leitakse aruandes, et ehkki Eesti eesmärk on olla oma 2030. aasta digitaalse tegevuskavaga maailma kõige keskkonnahoidlikum digivalitsus, ei ole endiselt kasutusele võetud süsteemset lähenemisviisi sellele valdkonnale.
Digikümnendit käsitleva Eurobaromeetri eriuuringu kohaselt leiab 79% Eesti kodanikest, et avaliku ja erasektori teenuste digitaliseerimine muudab nende elu lihtsamaks.
Liikmesriigid vaatavad komisjoni soovitused läbi ja arutavad komisjoniga edasisi samme. 2026. aastal vaatab komisjon digikümnendi tegevuskava eesmärgid läbi, et hinnata, kas need kajastavad endiselt muutuvat digimaastikku ning vastavad ELi prioriteetide ja ambitsioonidega seotud nõudmistele.
Lisateave veebist ja teabelehelt.
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 17. juuni 2025
- Autor
- Esindus Eestis