ELi järgmise aasta majanduspoliitika koordineerimistsükli keskmes on konkurentsivõime

Täna käivitas komisjon 2024. aasta majanduspoliitika koordineerimistsükli (nn Euroopa poolaasta), milles seatakse ELi üldised majanduslikud prioriteedid ning esitatakse liikmesriikidele järgmiseks aastaks poliitikasuunised. See tugineb sügisesele majandusprognoosile, mis näitas, et ELi majandus on mitmesugustele šokkidele vastu pidanud, kuid kasv on 2023. aastal kiire inflatsiooni ja karmimate rahastamistingimuste tingimustes aeglustunud. Ka 2024. aastaks prognoositakse vaid mõõdukat majanduskasvu.

Euroopa poolaasta neli peaeesmärki on endiselt keskkonnasäästlikkuse, tootlikkuse, õigluse ja makromajandusliku stabiilsuse suurendamine, mis toetaks kestlikku majanduse konkurentsivõimet. 2024. aasta koordineerimistsükli keskmes on nii struktuursete probleemide kui ka uute väljakutsete lahendamine, et iga liikmesriik saaks oma konkurentsivõime potentsiaali täielikult realiseerida. See hõlmab era- ja avaliku sektori investeeringute soodustamist, soodsa ettevõtluskeskkonna toetamist ning rohe- ja digipöördeks vajalike oskuste arendamist. Konkreetsemalt keskendutakse taaste- ja vastupidavuskavade ning ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamisele ja vastastikusele täiendavusele, samuti selliste valdkondade kindlakstegemisele, kus riigi ja piirkonna tasandil on vaja täiendavaid investeeringuid ja reforme.

Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis: „Euroopa majandus seisab silmitsi mitme probleemiga. Kuigi inflatsioon jätkuvalt aeglustub, on see mõjutanud kodumajapidamisi ja ettevõtjaid kogu Euroopas, vähendanud ostujõudu ja muutnud rahastamistingimused rangemaks. Praegune geopoliitiline kontekst ning vajadus rohe- ja digipöördega kiiresti edasi liikuda tähendab, et järgmise Euroopa poolaasta keskmes on Euroopa konkurentsivõime. Selle saavutamiseks tuleb keskenduda kvaliteetsetele investeeringutele ja reformidele, et suurendada tootlikkust, muuta meie majandus kaasavamaks ja parandada ettevõtete tingimusi. Samuti kutsume liikmesriike üles rakendama ettevaatlikku eelarvepoliitikat ja tagama oma riigi rahanduse jätkusuutlikkuse. Meie suunised aitavad neil luua pikaajalist majanduskasvu ja tootlikkust ning suurendada vastupanuvõimet.“

2024. aastal lõppeb ka stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli kohaldamine. Eelarvepoliitika peab toetama rahapoliitikat inflatsiooni vähendamisel ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisel, andes samal ajal piisavalt ruumi täiendavateks investeeringuteks ja toetades pikaajalist majanduskasvu.

Arvamused euroala liikmesriikide 2024. aasta eelarvekavade kohta

Komisjon hindas 2024. aasta eelarvekavade kooskõla nõukogu 2023. aasta juuli eelarvesoovitustega. Üldiselt on komisjon arvamusel, et Küprose, Eesti, Kreeka, Hispaania, Iirimaa, Sloveenia ja Leedu eelarvekavad on kõnealuste nõukogu soovitustega kooskõlas. Austria, Saksamaa, Itaalia, Luksemburgi, Läti, Malta, Madalmaade, Portugali ja Slovakkia eelarvekavad ei ole täielikult kooskõlas nõukogu soovitustega. Belgia, Horvaatia, Prantsusmaa, Soome ja Soome eelarvekava puhul on oht, et need ei ole kooskõlas nõukogu soovitustega.

Soovitus euroala majanduspoliitika kohta 2024. aastaks

Sel aastal keskendutakse poliitikameetmetele, mis on suunatud kõrge inflatsiooni ja konkurentsivõimega seotud väljakutsetele.

Euroala liikmesriikidel tuleks teha järgmist:

• kohaldada kooskõlastatud ettevaatlikku eelarvepoliitikat ja lõpetada energiatoetusmeetmed, et suurendada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja vältida inflatsioonisurve suurenemist;
• tagada avaliku sektori investeeringute jätkumine ning soodustada erainvesteeringuid taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika programmide kiirema rakendamise kaudu;
• toetada palgasuundumusi, mis leevendavad töötajate ostujõu vähenemist;
• jälgida finantstingimuste karmistamisega seotud riske ning kujundada välja pangandusliit; ja
• toetada üldist konkurentsivõimet (parandada juurdepääsu rahastamisele,  tugevdada kapitaliturgude liitu, tagada avaliku sektori sihipärane toetus strateegilistele sektoritele ning vältida moonutusi ühtsel turul).

Edasi hakkavad sügispaketti arutama eurorühm ja nõukogu, kes peavad komisjoni  pakutud suunised heaks kiitma.

Euroopa poolaastaga luuakse raamistik liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimiseks. See koosneb majanduskasvu analüüsist, soovitustest euroala liikmesriikidele, häiremehhanismi aruandest ja ühisest tööhõivearuandest. Alates selle kasutuselevõtmisest 2011. aastal on sellest saanud hästi toimiv foorum ELi riikide eelarve-, majandus- ja tööhõivepoliitika probleemide arutamiseks ühise iga-aastase ajakava alusel.

Lisateave

Täismahus pressiteade koos taustainfo ja linkidega