Euroopa Komisjon avaldas täna kliimameetmete 2024. aasta eduaruande, mis näitab, et ELi kasvuhoonegaaside netoheide vähenes 2023. aastal eelmise aastaga võrreldes 8,3%. See on suurim aastane vähenemine viimaste aastakümnete jooksul, kui välja arvata 2020. aasta, mil COVID-19 vähendas heitkoguseid 9,8%. Kasvuhoonegaaside heide on nüüdseks 37% väiksem kui 1990. aastal (samal ajal on SKP kasvanud 68%) ja EL on endiselt graafikus, et vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55%.
Kliimameetmete volinik Wopke Hoekstra: „EL on puhtale energiale üleminekul esirinnas ning 2023. aastal suutsime kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärselt vähendada. Peatselt toimuval COP29-l saame taas oma rahvusvahelistele partneritele näidata, et on võimalik samaaegselt võtta kliimameetmeid ja investeerida majanduskasvu. Peame jätkama samas vaimus nii kodus kui ka välismaal, sest kliimamuutused põhjustavad meie kodanikele järjest nähtavamat kahju. Tänane aruanne on siiski lootustandev.“
- ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud elektri- ja tööstuskäitiste heide vähenes 2023. aastal rekordiliselt 16,5%. Heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate sektorite heitkogused on praegu ligikaudu 47,6% väiksemad kui 2005. aastal ja 2030. aastaks seatud eesmärgi (–62%) saavutamine on realistlik.
- HKSi raames vähenes elektritootmisest ja kütmisest tulenev heide 2022. aastaga võrreldes 24, tingituna taastuvate energiaallikate, eelkõige tuule- ja päikeseenergia kasvust ning söe kasutamise lõpetamisest. Lennunduse heitkogused aga kasvasid 9,5%, jätkates COVIDi-järgset suundumust.
- HKSist saadi 2023. aastal kliimameetmetesse tehtavateks investeeringuteks 43,6 miljardit eurot tulu. Innovatsioonifondile ja moderniseerimisfondile eraldatakse 7,4 miljardit eurot, ülejäänud raha läheb otse liikmesriikidele.
- Hoonete, põllumajanduse, riigisisese transpordi, väiketööstuse ja jäätmete heide (mida reguleerib jõupingutuste jagamise määrus) vähenes 2023. aastal ligikaudu 2%. Suurim vähenemine toimus ehitussektoris, kus see oli ligikaudu 5,5%. Põllumajanduse heitkogused vähenesid 2%, transpordisektori kogused aga alla 1%.
- CO2 looduslik sidumine ELis suurenes 2023. aastal 8,5%, peatades viimase kümne aasta langussuundumuse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris. Siiski on 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks vaja teha rohkem.
Kuigi aruanne sisaldab julgustavaid uudiseid ELi heitkoguste vähendamise kohta, toimus eelmisel aastal varasemast rohkem muutuvast kliimast tingitud loodukatastroofe ning ülemaailmne heide ei ole veel haripunktis. Seepärast peab EL pingutama edasi 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks ja netonullheiteni jõudmiseks 2050. aastal.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 31. oktoober 2024
- Autor
- Esindus Eestis