ELi uus riigiabiraamistik keskendub puhta tööstuse toetamisele

Euroopa Komisjon võttis täna vastu uue riigiabiraamistiku, mis toetab ELi puhta  tööstuse kokkulepet, et võimaldada liikmesriikidel edendada puhtast energiat, tööstuse süsinikuheite vähendamist ja puhtaid tehnoloogiaid.

Raamistikus on sätestatud tingimused, mille alusel liikmesriigid saavad anda toetust teatavatele investeeringutele ja eesmärkidele kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega. Raamistiku alusel kiidab komisjon heaks liikmesriikide keskkonnasäästliku tööstuse edendamise abikavad, võimaldades üksikabi kiiret kasutuselevõttu.

Uus raamistik kehtib kuni 31. detsembrini 2030, tagades liikmesriikidele ja ettevõtjatele pikaajalise prognoositavuse. See asendab alates 2022. aastast kehtinud ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku. 

Puhta, õiglase ja konkurentsivõimelise ülemineku eest vastutav juhtiv asepresident Teresa Ribera: „Kui Euroopa tahab olla puhta tehnoloogia valdkonnas esirinnas, peame tegutsema julgelt ja selgelt. Uus raamistik lihtsustab ja kiirendab süsinikuheite vähendamist, kuid läheb veelgi kaugemale: EL tunnustab riike meie tuleviku strateegiliste investoritena. Raamistik on vahend, mille abil edendada kliimaeesmärke, tugevdada Euroopa vastupanuvõimet ja tagada, et meie tööstus jääks ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks. Seda tehes kaitseme ühtse turu terviklikkust, väldime moonutusi ning muudame oma energiasüsteemid stabiilsemaks, taskukohasemaks ja õiglasemaks.“

Raamistikuga lihtsustatakse riigiabi eeskirju viies peamises valdkonnas:

1. taastuvenergia ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutuselevõtt;
2. ajutine elektrihinna vähendamine energia suurtarbijatele, et tagada üleminek odavale puhtale elektrile;
3. olemasolevate tootmisrajatiste süsinikuheite vähendamine;
4. puhta tehnoloogia tootmisvõimsuse arendamine ELis ning
5. puhtasse energiasse, süsinikuheite vähendamisse, puhtasse tehnoloogiasse, energiataristu projektidesse ja ringmajandust toetavatesse projektidesse tehtavate investeeringutega seotud riskide vähendamine.

Täpsemalt võimaldab raamistik järgmist.

Puhta energia kasutuselevõtu kiirtee.  Uus raamistik hõlmab nii taastuvenergia kui ka vähese süsinikuheitega kütuste toetamist. Taastuvenergia on ülioluline puhta tööstuse kokkuleppes sisalduvate süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamiseks. Raamistikuga kehtestatakse lihtsustatud menetlused, et võimaldada taastuvenergia kavade kiiret kasutuselevõttu. Heitkoguste vähendamisel on oluline roll ka vähese süsinikuheitega kütustel, nagu sini- ja rohevesinik. Need toetavad ettevõtete üleminekut sektorites, kus süsinikuheidet on raske vähendada ja kus energia- või kulutõhusamad võimalused ei ole veel elujõulised.

Uued eeskirjad paindlikkusmeetmete ja reservvõimsuse mehhanismide kohta annavad liikmesriikidele lisavahendid mittejuhitavate taastuvate energiaallikate (st tuule- ja päikeseenergia) integreerimiseks energiavarustusse, tagades samal ajal, et usaldusväärsest elektrivarustusest saaksid kasu ka tarbijad. Raamistikus on määratletud sihtmudeli reservvõimsuse mehhanismid, mille puhul liikmesriigid maksavad elektritarnijatele ooteseisundi võimsuse säilitamise eest ja mida saab heaks kiita kiirkorras. Muid lahendusi hinnatakse kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste  alusel.

Toetus energia suurtarbijatele elektrikulude katmiseks. Liikmesriigid võivad anda elektrihinnatoetust ettevõtetele, kes tegutsevad sektorites, mis on eriti avatud rahvusvahelisele kaubandusele ja sõltuvad oma tootmises suurel määral elektrist (energia suurtarbijad). See võimaldab liikmesriikidel vähendada nende suurtarbijate elektrikulusid, kelle kulud on suuremad kui konkurentidel vähem ambitsioonika kliimapoliitikaga piirkondades. Vastutasuks hinnatoetuse saamise eest peavad ettevõtjad investeerima süsinikuheite vähendamisse.

Paindlik toetus investeeringuteks kõikidesse tehnoloogiatesse, mis toovad kaasa väiksema süsinikuheite või suurema energiatõhususe

Raamistik võimaldab toetada mitmesuguseid süsinikuheite vähendamise tehnoloogiaid, nagu elektrifitseerimine, vesinik, biomass ning süsinikdioksiidi kogumine, kasutamine ja säilitamine.

Toetust võib anda järgmistel alustel:

1. eelnevalt kindlaks määratud abisummad (kuni 200 miljoni euro suuruse toetuse puhul);
2. rahastamispuudujäägi katmine;
3. konkureeriv pakkumismenetlus.

Puhta tehnoloogia tootmise toetamine. Raamistik võimaldab liikmesriikidel toetada investeeringuid uutesse tootmisvõimsustesse. Abikõlblikud on:

1. kõik tootmisprojektid, mis on seotud nullnetotööstuse määrusega hõlmatud tehnoloogiatega kavade vormis ning
2. nullnetotehnoloogia tootmisprojektid individuaalselt, kui see on vajalik, et vältida selliste investeeringute kõrvalesuunamist Euroopast.

Raamistik võimaldab toetada ka puhta tehnoloogia jaoks vajalike kriitilise tähtsusega toorainete tootmist ja töötlemist.

Euroopa eri piirkondade vahelise ühtekuuluvuse tagamiseks saavad liikmesriigid anda rohkem toetust projektidele vähem soodsates piirkondades, mis on määratletud regionaalabi kaartidel.

Lisaks võimaldab raamistik liikmesriikidel stimuleerida nõudlust puhta tehnoloogia toodete järele, pakkudes maksusoodustusi, näiteks võimaldades ettevõtjatel arvata oma maksustatavast tulust kiiremini maha puhta tehnoloogia investeeringute kulud.

Puhta tööstuse kokkulepet toetavatesse projektidesse tehtavate erainvesteeringutega seotud riskide vähendamise meetmed

Avaliku ja erasektori investeeringud peavad toimima koos, et edendada üleminekut vähese süsinikuheitega majandusele. Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, et vähendada raamistikuga hõlmatud projektidesse, sealhulgas energiataristusse ja ringmajandusse tehtavate erainvesteeringutega seotud riske. Toetust võib anda omakapitali, laenude ja/või tagatiste vormis sihtotstarbelisele fondile või eriotstarbelisele rahastamisvahendile, mis haldab rahastamiskõlblike projektide portfelli.

Taust

ELi riigiabi eeskirjad on loodud selleks, et vältida olukordi, kus valitsuse toetus annab ettevõttele konkurentsi moonutava eelise.

Muid puhta tööstuse kokkuleppega seotud riigiabieeskirju (st kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised) kohaldatakse jätkuvalt ning liikmesriigid võivad neid kasutada erinevate ja keerukamate toetusmeetmete puhul. Samuti jätkavad liikmesriigid riigiabimeetmete rakendamist selles valdkonnas üldise grupierandi määruse alusel, ilma et oleks vaja neist komisjonile teatada.

Komisjon on riigiabiraamistiku eelnõu koostamisel konsulteerinud liikmesriikide ja sidusrühmadega. Sellele eelnes liikmesriikide uuring ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku  kasutamise kohta. Komisjon võttis arvesse kõiki raamistiku lõpliku versiooni jaoks tehtud ettepanekuid.

Konsultatsiooni üksikasjad ja saadud vastused on kättesaadavad veebilehel.   

Lisateave 

Täismahus pressiteade