Äsja avaldatud Eurobaromeetri standarduuring näitab, et rohkem kui kolm neljandikku eurooplastest (77%, Eestis 78%) pooldab ELi ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat, samas kui üle seitsme ELi kodaniku kümnest (71%, Eestis 70%) nõustub, et EL peab tugevdama oma suutlikkust toota sõjavarustust. Peaaegu seitse ELi kodanikku kümnest (69%, Eestis 63%) leiab, et liikmesriikidel peaks olema ühine välispoliitika. Üle kahe kolmandiku kodanikest (67%, Eestis 55%) nõustub, et EL on ülejäänud maailmaga võrreldes stabiilsem ning et ELil on piisavalt võimu ja vahendeid, et kaitsta Euroopa majandushuve (69%, Eestis 60%).
Eurooplaste arvates peaks EL oma tegevuses keskenduma keskpikas perspektiivis julgeolekule ja kaitsele (34%, Eestis 45%), sellele järgnevad tihedalt kliima ja keskkond (30%). Kolmandal kohal on tervishoid (26%) ning neljandal majandus ja ränne (mõlemad 25%). Eestis on teisel kohal majandus (36%), kolmandal kohal tervishoid (20%), seejärel kliima ja keskkond ning ränne (mõlemad 11%). Samal ajal arvab peaaegu pool (46%, Eestis 53%) kõigist kodanikest, et lühiajalises perspektiivis on suurim positiivne mõju nende elule rahul ja stabiilsuse tagamisel.
Jätkuv ja märkimisväärne toetus Ukrainale
Peaaegu üheksa inimest kümnest (87%, Eestis 88%) kiidab heaks humanitaarabi andmise ukrainlastele ning rohkem kui kaheksa kümnest (83%, Eestis 82%) nõustub sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmisega ELi. 72% ELi kodanikest (Eestis 66%) toetab majandussanktsioone Venemaa valitsusele, ettevõtetele ja üksikisikutele ning 70% (Eestis 58%) nõustub Ukrainale rahalise toetuse andmisega. Kuus kümnest kiidab heaks Ukrainale ELi kandidaatriigi staatuse andmise ning Ukrainale sõjalise varustuse ostmise ja tarnimise rahastamise (Eestis vastavalt 60% ja 63%).
Suurimat mõju sellele, kuidas ELi kodanikud tulevikku vaatavad, on viimaste kriiside hulgas avaldanud Venemaa sissetung Ukrainasse (42%, Eestis 54%), pandeemia ja muud tervisekriisid (ELis ja Eestis mõlemas 34 %) ning majandus- ja finantskriis (23%, Eestis 31%).
Viieteistkümnest punktist koosnevas loetelus peetakse sõda Ukrainas üheks kahest kõige olulisemast ELi probleemist. Nii arvas 35% vastanutest, Eestis aga üle poole küsitletutest (55%). Sellele järgnevad sisseränne (24%), rahvusvaheline olukord (22%) ja inflatsioon (19%). Eestis vastanute jaoks on teisel kohal rahvusvaheline olukord (30%), seejärel sisseränne (15%) ja inflatsioon (13%).
Optimism majanduse suhtes kasvab
Euroopa majanduse olukorda tajutakse alates 2023. aasta sügisest paremuse poole liikuvana, kusjuures 47% (Eestis 42%) vastanutest peab seda praegu heaks. See on kõrgeim tase alates 2019. aastast. Paljud kodanikud (45%, Eestis 36%) usuvad, et Euroopa majanduslik olukord jääb järgmise 12 kuu jooksul stabiilseks. Positiivset suundumust kajastab ka stabiilselt suur toetus eurole nii ELis tervikuna (70%) kui ka euroalal (78%). Eestis toetab eurot 90% küsitletutest.
Positiivne ettekujutus EList ja ELi kodakondsusest
Ligi kolmveerand vastanutest (74%, Eestis 80%) ütles Euroopa Parlamendi valimiste eel, et nad tunnevad end ELi kodanikena, mis on rohkem kui kahe aastakümne kõrgeim tase. Rohkem kui kuus ELi kodanikku kümnest (62%, Eestis 59%) on ELi tuleviku suhtes optimistlikud, mis tähendab mõningast kasvu võrreldes eelmise uuringuga 2023. aasta sügisel. Kodanike usaldus ELi vastu on samuti suurenenud ja on nüüd 49% (Eestis 51%). Peaaegu kuus ELi kodanikku kümnest on rahul demokraatia toimimisega ELis (57%, Eestis 53%) ja oma riigis (58%, Eestis 50%).
Eurobaromeetri standarduuring nr 101 (kevad 2024) viidi läbi ajavahemikus 3.–28. aprill 2024 kõigis 27 liikmesriigis. Isiklikult küsitleti 26 399 ELi kodanikku.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 24. Mai 2024
- Autor
- Esindus Eestis