Homme algava Euroopa spordinädala eel avaldas Euroopa Komisjon spordi ja kehalise aktiivsuse teemal viienda Eurobaromeetri uuringu. Uuringu kohaselt teeb 42% Eesti elanikest (ELi keskmine 38%) sporti vähemalt kord nädalas, 28% Eesti elanikest (ELi keskmine 17%) tegeleb spordiga harvem ning ligi 30% (ELis 45%) ei tee üldse sporti ega ole füüsiliselt aktiivsed. 64% Eesti elanikest on füüsiliselt aktiivsed ka väljaspool sporti – nt jalgrattaga liikudes, tantsides või aiatöid tehes. Uuringust selgub ka, et COVID-19 pandeemia ajal vähenes poolte eurooplaste aktiivsuse tase või nad lõpetasid üldse spordiga tegelemise.
Asepresident Margaritis Schinas lausus: „Sport üksi ei lahenda kõiki probleeme, kuid peale selle, et sport on ilmselgelt kasulik meie tervisele, on sellel ka ainulaadne potentsiaal meid omavahel ühendada ja anda meile kogukonda kuulumise tunne. Spordil on oluline roll sidusa ühiskonna kujundamisel. See on üks suurimaid väljakutseid, millega Euroopa praegu silmitsi seisab. Eurobaromeetri uuring näitab, et peame jätkuvalt leidma uusi viise, kuidas motiveerida eurooplasi kehaliselt aktiivsed olema.“
Regulaarne sportimine on paljuski seotud vanusega ning vanuse tõustes kehaline aktiivsus väheneb. Mitte kunagi ei spordi või spordib harva kolmveerand (ELi keskmine samuti 75%) üle 55-aastastest Eesti naistest, selle vanusegrupi meestest ei spordi regulaarselt 74% küsitletutest (ELi keskmine 73%). Kõige sportlikumad on Eesti mehed vanusegrupis 15-24 – vaid 16% vastajatest ütles, et nad spordivad harva või ei spordi üldse (ELi keskmine 27%). Üldiselt näitab Eurobaromeetri uuring, et need vastajad, kes tegelevad regulaarselt füüsilise tegevuse kui harrastusega või muul põhjusel kui sport, ei moodusta enamust üheski ELi liikmesriigis.
Peamiste põhjustena, miks ei olda aktiivsed, mainisid vastajad kõigepealt ajapuudust, seejärel vähest motivatsiooni või ka haigusi. Uuringu kohaselt on peamine aktiivne olemise põhjus parem tervis, sellele järgnevad soov parandada füüsilist vormi ja leida viise lõõgastumiseks. Pooled uuringule vastanutest märkisid samuti, et nad soovivad tegeleda liikumisharrastusega vabas õhus. Umbes kolmandik vastajatest eelistab teha sporti kodus.
Eurobaromeetri eriuuring
Seekordne Eurobaromeetri eriuuring sisaldas umbes 20 küsimust, millele vastas 26 580 eurooplast kõigist 27 liikmesriigist. Uuring annab teavet spordiga tegelevate ja kehaliselt aktiivsete inimeste arvukuse, spordi tegemist takistavate tegurite ja sportimiseelistuste kohta ning seda teavet kasutatakse edaspidise poliitika kujundamisel.
Lisateave
Eurobaromeetri uuring nr 525 – sport ja kehaline aktiivsus
(Eestikeelse teabelehe ja infograafikud leiab jaotuse ’country factsheets’ alt.)
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 22. september 2022
- Autor
- Esindus Eestis