Euroopa innovatsioonitulemused on jätkuvalt head

Euroopa innovatsiooni tulemustabeli viimase väljaande kohaselt on ELi innovatsioonitulemused alates 2018. aastast järjepidevalt paranenud (12,6 protsendipunkti). Võrreldes eelmise aastaga on oma punktisummat parandanud 13 liikmesriiki, kusjuures suurim kasv oli Maltal (+7,6 punkti) ja Luksemburgis (+5 punkti). Alates 2018. aastast on kõik ELi liikmesriigid oma innovatsioonitulemusi parandanud. 

Aastate 2024-2025 kohta näitab tulemustabel küll kerget langust, kuid see on väga väike (0,4 protsendipunkti). Aeglustumine rõhutab vajadust tegutseda ebakindluse ja kasvava ülemaailmse konkurentsi tingimustes senisest veelgi kiiremini. Sama on rõhutatud ka konkurentsivõime kompassis, algatuses „Choose Europe “ ning idu- ja kasvufirmade strateegias.

Eesti on oma innovatsioonitulemuste poolest endiselt tugevate novaatorite rühmas - 2025. aastal olid Eesti näitajad 104,8% ELi keskmisest. Sellega on Eesti ELi liikmesriikide seas 11. kohal ja ELi ning naaberriikide seas 15. kohal. Samas jäävad Eesti näitajad alla ELi tugevate novaatorite keskmisele (104,8% vs 114,1% ELi keskmisest 2025. aastal).

Muud tähtsamad järeldused:

• Rootsi  on jätkuvalt ELi innovatsiooniliider (138,1% ELi keskmisest), olles alates 2018. aastast parandanud oma tulemusi 12,9 protsendipunkti võrra. Tulemused on paranenud elukestva õppe, ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutuste ning pilvandmetöötluse arengu toel.
• Iirimaa juhib nüüd tugevate novaatorite rühma (123,1% ELi keskmisest). Alates 2018. aastast on Iirimaa tulemused paranenud 13,3 protsendipunkti, kusjuures tugevad küljed on pilvandmetöötlus, tootmispõhine CO2-tootlikkus ja VKEde koostöö.
• Horvaatia on tõusnud mõõdukate novaatorite rühma (71,6% ELi keskmisest), olles alates 2018. aastast parandanud oma tulemusi 19,4 protsendipunkti võrra.
• innovatsiooniliidrid (> 125 % ELi keskmisest)
• tugevad novaatorid (100–125 %)
• mõõdukad novaatorid (70–100 %)
• uued novaatorid (70 %).

Piirkondlikud tulemused on ebaühtlased

Piirkonniti on tulemused väga erinevad, kuid siiski on näha järjekindlat paranemist ning innovatsioonilõhe vähenemist parimate ja kehvemate näitajatega piirkondade vahel. Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel erinevused aga püsivad.

Kokku 233 piirkonda 241st on oma innovatsioonitulemusi alates 2018. aastast parandanud, keskmiselt ligi 12 protsendipunkti võrra. Küll aga on 105 piirkonna tulemused viimastel aastatel halvenenud. Põhja- ja Lääne-Euroopa domineerivad parimate tulemustega piirkondade seas. Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa on järele jõudmas ning mõnes piirkonnas (sh Praha, Kataloonia jm Hispaania piirkonnad) on tulemused üle ELi keskmise. Küpros, Eesti, Luksemburg, Läti ja Malta ei ole piirkondadeks jagatud ning neid võetakse arvesse riigi tasandil.

Taust 

Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (iga-aastane) ja piirkondliku innovatsiooni tulemustabelis (iga kahe aasta tagant) hinnatakse innovatsioonitulemusi ELis, naaberriikides ja globaalsete konkurentide seas. 2025. aasta tulemustabelis kasutati 32 näitajat, mis hõlmavad innovatsiooni eri aspekte, sealhulgas raamtingimusi, investeeringuid, innovatsioonitegevust ning mõju majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale. Liikmesriigid on jagatud nelja innovatsioonirühma:

• innovatsiooniliidrid (> 125 % ELi keskmisest)
• tugevad novaatorid (100–125 %)
• mõõdukad novaatorid (70–100 %)
• uued novaatorid (70 %).

Tulemustabelit koostatakse alates 2018. aastast ning see aitab riikidel hinnata oma riigi innovatsioonisüsteemide suhtelisi tugevusi ja nõrkusi ning teha kindlaks lahendamist vajavaid probleeme.

Lisateave

Täismahus pressiteade