Euroopa poolaasta sügispaketi teine osa hõlmab komisjoni ettepanekut euroala 2025. aasta majanduspoliitika kohta, häiremehhanismi aruannet ja ettepanekut 2025. aasta ühise tööhõivearuande kohta.
Soovitus euroala 2025. aasta majanduspoliitika kohta
Euroala käsitlevas soovituses antakse euroala liikmesriikidele nõu selliste probleemide lahendamiseks, mis mõjutavad euroala kui terviku toimimist.
Liikmesriike kutsutakse üles tegutsema nii eraldi (muu hulgas taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise abil) kui ka ühiselt eurorühmas, et parandada konkurentsivõimet, tugevdada majanduse vastupanuvõimet ning tagada makromajanduslik ja finantsstabiilsus.
Eelkõige soovitab komisjon:
- tugevdada innovatsiooni, sh kriitilise tähtsusega tehnoloogia valdkonnas;
- parandada ettevõtluskeskkonda, hõlbustades juurdepääsu rahastamisele ning vähendades halduskoormust ja regulatiivset keerukust;
- toetada avaliku ja erasektori investeeringuid ühistesse prioriteetidesse, nagu rohe- ja digiüleminek ning kaitsevõime;
- edendada tööjõu täiend- ja ümberõpet, suurendades samal ajal veelgi tööturul osalemist;
- tagada vastavus uuele eelarveraamistikule, parandada võla jätkusuutlikkust ja jälgida makromajandusliku stabiilsusega seotud riske.
Häiremehhanismi aruanne
Häiremehhanismi aruanne aitab teha kindlaks võimaliku makromajandusliku tasakaalustamatuse, mis võib mõjutada üksikute liikmesriikide või ELi kui terviku majandust.
2025. aastal koostatakse põhjalik analüüs üheksa liikmesriigi kohta, kus 2024. aastal esines tasakaalustamatust või ülemäärast tasakaalustamatust. Need riigid on Itaalia, Kreeka, Küpros, Madalmaad, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia ja Ungari.
Selle aasta aruandes järeldatakse ka, et uute tasakaalustamatuse riskide tõttu on vaja teha täiendav põhjalik analüüs Eesti kohta. Riigi kulupõhise konkurentsivõime akumuleeruv vähenemine on tingitud suurest kulusurvest, jooksevkonto puudujäägi süvenemisest ning eluasemehindade tõusust ja kodumajapidamiste laenuvõtmisest.
Tööhõivearuanne
Ühise tööhõivearuande ettepanek kinnitab, et ELi tööturg on endiselt väga vastupidav. ELi tööhõive määr oli 2023. aastal rekordiliselt kõrge – 75,3 % – ja tõusis 2024. aasta teises kvartalis koguni 75,8 %ni. Samal ajal langes töötuse määr 2023. aastal enneolematult madalale (6,1 %) ja langus jätkus ka 2024. aastal. Tööviljakuse kasv aeglustus 2023. aastal jätkuvalt pärast märkimisväärset aeglustumist aastatel 2010–2019. See võib kahjustada ELi ülemaailmset konkurentsivõimet ning suutlikkust toetada majanduskasvu, töökohtade loomist ja elatustaseme tõstmist.
Reaalpalgad hakkasid 2023. aasta teisel poolel inflatsioonisurve vähenedes taastuma. Eelmistel aastatel kaotatud ostujõud ei ole aga veel täielikult taastunud. Piisav miinimumpalk on jätkuvalt oluline selleks, et kaitsta madalapalgalisi ja vähendada palgavaesust, suurendada nõudlust ja töötamise stiimuleid. Laialt levinud tööjõu ja oskuste nappus takistavad endiselt tootlikkuse suurendamist, innovatsiooni ja konkurentsivõimet.
2025. aasta ühises tööhõivearuandes pööratakse riigipõhiselt suurt tähelepanu tööhõivele, oskustele ja sotsiaalsetele aspektidele. EL liigub kindlalt kursil saavutada 2030. aastaks tööhõive määr 78%. Siiski on vaja teha rohkem, et 60% täiskasvanutest osaleks igal aastal õppetegevuses ning et vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni võrra.
Lisateave
Küsimused ja vastused 2025. aasta Euroopa poolaasta sügispaketi teise osa kohta
2025. aasta Euroopa poolaasta sügispaketi dokumendid
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 18. detsember 2024
- Autor
- Esindus Eestis