Euroopa Komisjon esitas täna ettepanekud fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete rangemaks kontrollimiseks

Euroopa Komisjon esitas täna kaks uut määruse ettepanekut fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaasid) ja osoonikihti kahandavate ainete rangemaks kontrollimiseks. Nende määruste vastuvõtmine oleks oluline samm ülemaailmse temperatuuri tõusu piiramiseks kooskõlas Pariisi kokkuleppega. F-gaaside ettepanek aitab ka vähendada heidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrra ja muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Mõlemad ettepanekud koos võivad aidata vähendada ELi kasvuhoonegaaside koguheidet 2050. aastaks 490 miljoni tonni võrra (CO₂ ekvivalenti). Võrdluseks võib tuua, et see on veidi rohkem kui Prantsusmaa kasvuhoonegaaside heitkogus 2019. aastal.

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans ütles: „Euroopa Liidul on aastakümneid olnud maailma kõige ambitsioonikam fluoritud gaaside ja osoonikihti kahandavate ainete poliitika. Kuigi kehtivad õigusaktid on olnud edukad, näitab meile teadus, et nüüd tuleb edasi liikuda kaugemale ja kiiremini. Kliimasõbralike tehnoloogiate laialdasem kättesaadavus aitab meil saavutada ELi pikaajalisi kliimaeesmärke ja julgustab ka väljaspool Euroopat asuvaid riike vähendama oma F-gaaside heidet ja osoonikihti kahandavate ainete kasutust.“

F-gaasid ja osoonikihti kahandavad ained on väga tugevatoimelised inimtekkelised kasvuhoonegaasid, mis atmosfääri sattudes põhjustavad globaalset soojenemist – sageli mitu tuhat korda tugevamini kui süsinikdioksiid (CO₂). Osoonikihti kahandavad ained kahjustavad osoonikihti, mis kaitseb Maad Päikeselt tuleva ohtliku ultraviolettkiirguse eest. Mõlemat liiki ainerühmadel on või oli igapäevaelus praktilisi rakendusi, näiteks külmutus- ja kliimaseadmetes, isolatsiooni- ja tulekaitsematerjalides, elektriliinides ning aerosoolipropellentidena. Kuigi kehtivate ELi õigusaktidega on nende gaaside kasutamist ja heitkoguseid juba märkimisväärselt piiratud, vähendatakse täna esitatud määrustega heitkoguseid veelgi ning pakutakse stiimuleid kliimasõbralikemate alternatiivide kasutamiseks.

Ettepanek uue F-gaaside määruse kohta

F-gaasid moodustavad praegu 2,5% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest. F-gaase käsitlev tugevdatud ettepanek hoiaks aastaks 2030 ära 40 miljonit ekvivalenttonni süsinikdioksiidi (CO₂) heidet. Seda on rohkem kui kehtivate õigusaktidega saavutataks ning tähendaks täiendavat heite vähendamist kokku 310 miljonit CO₂ ekvivalenttonni aastaks 2050.

• Ambitsioonikamad eesmärgid. Ettepanekuga karmistatakse fluorosüsivesinike kvoodisüsteemi, mis vähendaks aastatel 2015–2050 ELi turule tulevate uute fluorosüsivesinike võimalikku kliimamõju 98%. Samuti kehtestatakse sellega uued piirangud, et F-gaase saaks kasutada uutes seadmetes ainult siis, kui puuduvad sobivad alternatiivid. Näiteks SF₆, mis on kõige tugevatoimelisem kasvuhoonegaas, kõrvaldatakse järk-järgult kasutuselt kõigis uutes elektriülekandeseadmetes (jaotlad) 2031. aastaks.
• Parem jõustamine ja rakendamine. Lihtsustatakse tolli- ja järelevalveasutuste jaoks impordi ja ekspordi kontrollimist, kuna ebaseaduslike F-gaaside ja seadmetega kauplemine muutub raskemaks. Lisaks muutuvad karistused karmimaks ja ühtlasemaks. Kvoodisüsteemi kasutamiseks kehtestatakse rangemad registreerimiseeskirjad ning fikseeritud kvoodihind.
• Põhjalikum seire. Hõlmatakse rohkem aineid ja tegevusi ning parandatakse andmete esitamise ja kontrollimise korda.
• Montreali protokolli järgimine. F-gaaside ettepanekuga kaoksid teatavad erandid ja HFCde kasutamise järkjärguline vähendamine viidaks täielikult kooskõlla Montreali protokolliga.

Ettepanek uue osoonikihti kahandavate ainete määruse kohta.

Uute meetmete kehtestamisega toodetele, milles osoonikihti kahandavaid aineid on varem seaduslikult kasutatud, soovib EL 2050. aastaks ära hoida 180 miljonit ekvivalenttonni CO₂ heidet.

• Laiemad eesmärgid. Kehtestatakse nõue, et osoonikihti kahandavad ained tuleb hoonete renoveerimisel või lammutamisel isolatsioonivahtudest kokku koguda.
• Suurem ühtlus. Ajakohastatakse litsentsimissüsteemi ning kaotatakse aegunud kvoodi- ja registreerimisnõuded, mis aitab ettevõtetel ja ametiasutustel kulusid kokku hoida.
• Tõhusam täitmise tagamine ja seire. Kehtestatakse meetmed ebaseadusliku tegevuse piiramiseks. Aruandlus hõlmaks rohkem aineid ja tegevusi, et paremini mõista osoonikihti kahandavate ainetega kauplemist, nende heitkoguseid ja võimalikke tulevasi riske.

Taustteave

Viini konventsiooni osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll võeti vastu 1987. aastal ning sellega kehtestati üleilmne ajakava peaaegu 100 osoonikihti kahandava aine tootmise ja tarbimise järkjärguliseks vähendamiseks. EL ja selle liikmesriigid on protokolli osalised ning on vastavalt ajakavale osoonikihti kahandavate ainete eri rühmad järk-järgult kasutuselt kõrvaldanud.

2016. aastal otsustasid Montreali protokolli osalised reguleerida ka üht F-gaaside rühma, fluorosüsivesinikke, kuigi tegemist ei ole osoonikihi kahandavate ainetega. Selle nn Kigali muudatuse põhjuseks oli tõsine mure fluorosüsivesinike kasutamise järsu kasvu ja sellest tuleneva kliimamõju pärast. 

Lisateave

Pressiteade koos täiendava taustainfoga