Euroopa Komisjon soovib ajakohastada ühise põllumajanduspoliitika nõudeid

Komisjoni reedel tehtud ettepanekud on seotud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavade ja tingimuslikkusega ning nende eesmärk on vähendada ELi põllumajandustootjate halduskoormust ja anda neile suurem paindlikkus teatavate keskkonnatingimuste täitmisel. Ettepanekud on vastus põllumajandustootjate, esindusorganisatsioonide ja liikmesriikide esitatud taotlustele ning täiendavad põllumajandustootjate halduskoormuse vähendamiseks juba võetud lühiajalisi meetmeid.

Komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile ka aruteludokumendi, milles tehakse mitu ettepanekut põllumajandustootjate positsiooni parandamiseks toiduainete tarneahelas. Välja pakutud meetmeid arutatakse põllumajandusministritega järgmisel nõukogu istungil.

ELi põllumajandustootjate toetuspakett on kooskõlas Euroopa Ülemkogu viimaste järeldustega, milles kutsuti komisjoni ja nõukogu üles tegelema ELi põllumajandussektori probleemidega.

Nõuete kohandamine uute oludega

Praeguse ÜPP rakendamisperioodi (2023–2027) esimesel aastal oli ELi põllumajandustootjatel raskusi mõnede keskkonna- ja kliimanõuete järgimisega (nn head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, GAEC), millega on seotud enamik põllumajandustootjatele antavaid ÜPP toetusi.

Nüüd teeb komisjon ettepaneku leevendada teatavaid ÜPP strateegiakavade määruses esitatud nõudeid.

• Nõue nr 8 (mittetootlikud maa-alad): ELi põllumajandustootjad peavad säilitama oma maal olemasolevad maastikuelemendid, kuid nad ei ole enam kohustatud hoidma teatavat minimaalset osa oma põllumaast mittetootlikuna, näiteks kesa all. Nad võivad seda teha vabatahtlikult või luua uusi maastikuelemente (nt hekid või puud) ning saada seega täiendavat rahalist toetust ökokavast, mida liikmesriigid peavad oma ÜPP strateegiakavades pakkuma.
• Nõue nr 7 (külvikorrad): ELi põllumajandustootjad saavad valida külvikorra või põllukultuuride mitmekesistamise vahel, sõltuvalt millistes tingimustes nad tegutsevad ja kas nende liikmesriik on lisanud mitmekesistamise võimaluse oma ÜPP strateegiakavasse. Paindlikkus põllukultuuride mitmekesistamiseks külvikorra asemel võimaldab sagedase põua või liigse sademete hulga all kannatavatel põllumajandustootjatel seda nõuet kergemini täita.
• Nõue nr 6 (minimaalne taimkate kriitilistel perioodidel): liikmesriikidel on palju rohkem paindlikkust kriitiliste perioodide ja nõude täitmiseks sobivate tavade määratlemisel, võttes arvesse oma riigi ja piirkondade tingimusi ning ilmastikutingimuste kõikumist.

Lisaks nendele muudatustele teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid võivad vabastada teatavad põllukultuurid, mullatüübid või põllumajandussüsteemid mullaharimise, taimkatte ja külvikorra/mitmekesistamise nõuete täitmisest (nõuded 5, 6, 7). Samuti võib teha erandeid, et lubada kündmist Natura 2000 aladel püsirohumaa taastamiseks, kui see on röövloomade või invasiivsete liikide tõttu kahjustatud (nõue 9). Erandid võib strateegiakavades ette näha kogu ÜPP rakendamise perioodiks. Neid peaks kehtestama piiratud aladel ja ainult juhul, kui need on vajalikud konkreetsete probleemide lahendamiseks. Euroopa Komisjon vaatab vajalikud muudatused läbi, et erandid kinnitada ja säilitada kooskõla strateegiakavade üldiste keskkonnaeesmärkidega.

Äärmuslike ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, mis ei võimalda põllumajandustootjatel oma tööd teha ja nõudeid täita, võivad liikmesriigid kehtestada ka ajutisi erandeid. Need erandid peaksid olema ajaliselt piiratud ja neid tuleks kohaldada üksnes mõjutatud toetusesaajate suhtes.

Selleks et ELi liikmesriigid saaksid oma ÜPP strateegiakavasid muutuvate tingimustega sagedamini kohandada, teeb komisjon ettepaneku kahekordistada aastas lubatavate muudatuste arvu.

Lisaks teeb komisjon ettepaneku vabastada väikesed põllumajandusettevõtted, mille pindala on alla 10 hektari, tingimuslikkuse nõuete täitmisega seotud kontrollidest ja karistustest. See vähendab märkimisväärselt kontrollidega seotud halduskoormust väikepõllumajandustootjatele, kes moodustavad 65% ÜPP toetusesaajatest.

Põllumajandustootjatele parem positsioon toidutarneahelas

Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamine toiduainete tarneahelas on üks ÜPP põhieesmärke. ELi tasandil on juba kehtestatud mitu meedet, et tagada suurem õiglus ja kaitsta põllumajandustootjaid ebaausate kaubandustavade eest.

Põllumajandusministrite ja Euroopa Parlamendiga käimasolevate aruteludega seoses esitles komisjon mitut võimalikku meedet, millega võiks lähimas ja keskmises perspektiivis edasi minna.

Esiteks loob komisjon põllumajanduslike toiduainete tarneahela tootmiskulude, marginaalide ja kauplemistavade vaatluskeskuse, mis koosneb tarneahela kõigi sektorite, liikmesriikide ja komisjoni esindajatest. Vaatluskeskuse eesmärk on suurendada tarneahela kulude ja marginaalide läbipaistvust, et tugevdada usaldust sidusrühmade vahel ja koostada olukorrast ühine ülevaade. Esimene koosolek on kavas suvel.

Teiseks pakub komisjon välja võimalused, kuidas tugevdada põllumajandustoodete ühise turukorralduse loomist käsitleva määruse sätteid. Näiteks on kavas karmistada põllumajandustootjate ja toiduainetööstuse või jaemüügi ostjate vaheliste lepingute suhtes kohaldatavaid eeskirju ning tugevdada tootjaorganisatsioone, et põllumajandustootjad saaksid teha paremat koostööd teiste toiduainete tarneahelas osalejatega. Eesmärk on tasakaalustada tarneahelat ning säilitada samal ajal turule orienteeritus. Samuti pakub komisjon välja võimaluse kehtestada ebaausate kaubandustavadega võitlemiseks uued piiriülese jõustamise eeskirjad. Praegu on vähemalt 20% ühes liikmesriigis tarbitavatest põllumajandustoodetest ja toiduainetest pärit teisest liikmesriigist. Vaja on tõhustada riiklike täitevasutuste koostööd, eelkõige teabevahetuse ja karistustega seoses.

Kolmandaks hindab komisjon põhjalikult ebaausaid kaubandustavasid käsitlevat direktiivi, mis hakkas kehtima 2021. aastal. Esimene aruanne esitatakse 2024. aasta kevadel, milles tehakse ülevaade direktiivi rakendamisest liikmesriikides. Seda aruannet kasutatakse seejärel üksikasjalikumas hinnangus, mille komisjon esitab 2025. aastal ja millega võivad vajaduse korral kaasneda seadusandlikud ettepanekud.

Taust

Eelmisel aastal nägi komisjon ette erandid külvikorda ja kesa puudutavatest nõuetest. Tänavu 13. veebruaril kinnitati 2024. aastaks ELi põllumajandustootjatele osaline erand seoses kesaga. Lisaks sellele võttis komisjon 22. veebruaril rea lühiajalisi meetmeid, mille rakendamine on praegu pooleli või mis on juba rakendatud. Näiteks võeti 12. märtsil vastu muudatus püsirohumaa pindala arvutamisel, et võtta arvesse nende põllumajandustootjate olukorda, kes lähevad üle kariloomadelt põllukultuuridele.

7. märtsil algatas komisjon ELi põllumajandustootjate seas veebiküsitluse, et teha kindlaks võimalused ÜPP eeskirjade ning muude ELi toidu- ja põllumajanduseeskirjade lihtsustamiseks. Samuti korraldas komisjon 15. märtsini kestnud veebiküsitluse, milles koguti põllumajandustootjate ja väiksemate tarnijate arvamusi ebaausate kaubandustavade kohta.

Lisateave  

Täismahus pressiteade koos taustainfoga