Põhisisu juurde
Esindus Eestis
  • Pressiteade
  • 12. oktoober 2022
  • Esindus Eestis
  • 3 min lugemist

Euroopa Komisjon soovitab anda Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatuse

Visit of Dragan Čović, Croat Member of the Presidency of Bosnia and Herzegovina, to the EC

Euroopa Komisjon võttis täna vastu 2022. aasta laienemispaketi, kus hindab põhjalikult Lääne-Balkani riikide ja Türgi olukorda ning saavutusi ELi pürgimisel, pöörates erilist tähelepanu peamiste reformide rakendamisele, ning annab selged suunised tulevikus vajaminevate reformide kohta.

Tänavuses laienemispaketis soovitab komisjon, et nõukogu annaks Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatuse, tingimusel et riik võtab meetmeid demokraatia, riigiasutuste toimimise, õigusriigi põhimõtte, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamise, meediavabaduse tagamise ja rände haldamise toetuseks. Komisjon jätkab reformipüüdluste toetamist ja Lääne-Balkani kui terviku integratsiooni kiirendamist.

ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident Josep Borrell sõnas: „Täna soovitame nõukogul anda Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatus. Anname omalt poolt protsessile hoogu ning loodame, et piirkond kasutab võimalust ja viib ellu olulisi reforme. Me ei hinda mitte ainult partnerite, vaid ka tulevaste liikmesriikide saavutusi. Praegused hinnangud näitavad ka seda, millist liitu me tulevikus soovime. Samuti on selge, et usume oma partnerite tulevikku Euroopas. Venemaa jõhker sissetung Ukrainasse suurendab tugevalt ELi laienemise vajadust, millel on uus geopoliitiline tähtsus. See on pikaajaline investeering meie maailmajao rahusse, heaolusse ja stabiilsusesse.“

Lääne-Balkan

Läbirääkimistel Montenegroga on esmatähtis, et riik täidaks õigusriigi vahekriteeriume. Et jõuda selle teetähiseni, peab Montenegro tegema lisapingutusi sellistes valdkondades nagu sõna- ja meediavabadus, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamine ning kohtusüsteemi usaldusväärsus. See nõuab poliitilist stabiilsust ja kõigi osapoolte konstruktiivset osalemist.

Serbia peaks esmalt looma valitsuse, kes järgib ELi strateegilist suunda ja pühendub reformide rakendamisele. Veel on vaja tööd ja poliitilist pühendumust reformide jätkamiseks ja süvendamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks, eelkõige põhivaldkondades nagu kohtusüsteem, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamine, meediavabadus, kogunemisvabadus ja sõjakuritegude riigisisene käsitlemine. Lisaks peab Serbia kiiresti viima oma õigusaktid vastavusse ELi välis- ja julgeolekupoliitikaga, millest on järsult kaugenetud. Samuti peab ta astuma vastu desinformatsiooni levikule.

Esimesed valitsuste tasemel kohtumised Albaania ja Põhja-Makedooniaga leidsid aset 19. juulil 2022, millega avati suhetes ELiga uus peatükk. Albaania ja Põhja-Makedoonia peavad tegema lisapingutusi õigusriigi, korruptsiooni tõkestamise ja organiseeritud kuritegevusega võitlemise vallas. Albaania peab tegelema ka omandiõiguste, vähemuste küsimuste ja sõnavabadusega. 

2022. aasta juunis väljendas Euroopa Ülemkogu valmisolekut anda Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatus ning kutsus komisjoni üles andma aru 14 põhiprioriteedi rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu peamistele reformidele. Vaatamata poliitilisele ebastabiilsusele ja eelseisvatele üldvalimistele kohustusid Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarses assamblees 2022. aasta juunis esindatud erakondade juhid järgima põhimõtteid, et tagada toimiv riik, mis liigub ELi liikmesuse poole. Riigi ELi liikmeks saamise taotlust käsitlevas komisjoni arvamuses esitatud 14 põhiprioriteedi täitmine võimaldab soovitada alustada ELiga ühinemise läbirääkimisi.

Kosovo peab veelgi tugevdada demokraatiat, avalikku haldust ja õigusriiki. Komisjon jääb oma 2018. aasta juuli hinnangu juurde, et Kosovo on täitnud kõik viisanõude kaotamise kriteeriumid, ning ettepanekut, mis on veel nõukogus arutamisel, tuleks käsitleda kiireloomulisena.

Kuigi nii Serbia kui ka Kosovo on jätkuvalt dialoogis, loodab EL, et mõlemad riigid osalevad eelseisval perioodil konstruktiivsemalt läbirääkimistel õiguslikult siduva suhete normaliseerimise kokkuleppe üle ning ilmutavad paindlikkust, et teha kiireid ja konkreetseid edusamme.

Türgi

Demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste valdkonnas peab Türgi esmalt tõhustama kontrolli ja tasakaalu poliitilises süsteemis. Õigusriigi ja põhiõiguste alane dialoog on jätkuvalt ELi ja Türgi suhete lahutamatu osa. Asjaolud, mille alusel komisjon hindab, et ühinemisläbirääkimised Türgiga on sisuliselt seiskunud, ei ole kuskile kadunud.

Euroopa Ülemkogu on korduvalt kinnitanud oma strateegilist huvi stabiilse ja turvalise keskkonna vastu Vahemere idaosas ning koostööpõhiste ja vastastikku kasulike suhete arendamise vastu Türgiga. Olukord Vahemere idaosas on aga taas pingelisemaks muutunud. Türgi peab austama kõigi ELi liikmesriikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

Türgi jätkuvad lahkarvamused Venemaa-vastaste sanktsioonide osas on murettekitavad seoses toodete, sealhulgas kahesuguse kasutusega kaupade vaba ringlusega ELi-Türgi tolliliidus. Türgi peab astuma ka otsustavaid samme, et oma tegevust kooskõlastada ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas ELi sanktsioonidega.

Türgi on jätkuvalt Euroopa Liidu peamine partner kesksetes ühist huvi pakkuvates valdkondades nagu ränne, terrorismi tõkestamine, majandus, kaubandus, energeetika, toiduga kindlustatus ja transport. Kõrgetasemelised dialoogid nendes valdkondades jätkuvad. Türgi on vahendanud dialoogi Venemaa ja Ukraina vahel ning mänginud tähtsat rolli teravilja ekspordi kokkuleppes, ehkki ta on samas otsustanud tihendada kaubandus- ja finantssuhteid Venemaaga.

Järgmised sammud

Nüüd peab nõukogu kaaluma komisjoni soovitusi ja otsustama edasiste sammude üle.

 

Lisateave

Pressiteade koos täiendava tausta ja soovitustega igale riigile

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
12. oktoober 2022
Autor
Esindus Eestis