Euroopa poolaasta kevadpaketi keskmes on majanduse vastupanuvõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine

Komisjoni 2026. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketis esitatakse liikmesriikidele poliitilised suunised ELi konkurentsivõime, strateegilise autonoomia ning majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime ja ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Samal ajal rõhutab komisjon vajadust säilitada riikide rahanduse jätkusuutlikkus. 

Majanduse ja tootlikkuse ning rakendamise ja lihtsustamise volinik Valdis Dombrovskis: „Esitame selle paketi ajal, mil valitseb sügav geopoliitiline ebakindlus ja tiheneb ülemaailmne konkurents. Konkurentsivõime ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus käivad käsikäes. Mõlemad on olulised Euroopa pikaajalise jõukuse, vastupanuvõime ja suveräänsuse jaoks. Tänased soovitused annavad selge suuna nende eesmärkide saavutamiseks. Eesseisev tee nõuab meilt kõigilt ühist eesmärki, sihikindlust, kohanemisvõimet ja püsivaid jõupingutusi. Komisjon toetab liikmesriike täielikult igal sammul.“

Tänavuse kevadpaketi keskmes on ühtse turu täieliku potentsiaali ärakasutamine, innovatsioonilõhe kaotamine ning süsinikuheite ja strateegilise sõltuvuse vähendamine. Samal ajal tuleb luua uusi töökohti ja arendada oskusi, leevendada eluasemekriisi ning tagada sotsiaalne õiglus ja ühtekuuluvus. Euroopa poolaasta tsükkel toetab liikmesriike ka struktuursete probleemide lahendamisel ning makromajandusliku stabiilsuse ja riigi rahanduse usaldusväärsuse säilitamisel. Selleks on vaja järjepidevaid reforme ja investeeringuid kogu ELis. Taaste- ja vastupidavusrahastul, ühtekuuluvuspoliitikal ja muudel ELi rahastamisvahenditel on seega jätkuvalt keskne roll liikmesriikide reformipüüdluste ja strateegiliste investeeringute toetamisel.

Igale liikmesriigile esitab komisjon soovitused poliitika kujundamiseks, reformideks ja investeeringuteks. Eestile soovitab komisjon muu hulgas:

• hoida netokulude kasv nõukogu 21. jaanuari 2025 soovituse piires; tugevdada kaitsevalmidust, kuid tagada samal ajal kulutuste tõhusus ja nende kestlik rahastamine. Samuti soovitatakse laiendada maksubaasi majanduskasvu vähem kahjustavate maksudega ja suunata kulutused prioriteetsetesse valdkondadesse.
• tagada taaste- ja vastupidavusrahastu abil rakendatud reformide ja investeeringute järjepidevus, jätkata ühtekuuluvuspoliitika rakendamist ning pöörata tähelepanu ELi idapiirialade eripäradest tulenevatele sotsiaal-majanduslikele ning julgeoleku- ja tsiviilvalmisolekuga seotud probleemidele;
• paremini võimendada avaliku sektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning kõrvaldada takistused turundamisel; parandada juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas ettevõtete kasvuks, eelkõige VKEde ja ettevõtete väljapool linnapiirkondi;
• jätkata investeerimist energiatõhusasse renoveerimisse, sealhulgas rahastamisvahendite kaudu, et muuta eluasemed kliimasõbralikumaks ja taskukohasemaks; jätkata investeerimist taastuvatesse energiaallikatesse ja vähendada põlevkivi osakaalu energiaallikate jaotuses; suurendada energiajulgeolekut, sealhulgas tugevdades võrgutaristu vastupanuvõimet; jätkata üleminekut vähem saastavale transpordile, kiirendades ka Rail Balticu valmimist; suurendada ressursitootlikkust, toetades ressursitõhusate tehnoloogiate kasutuselevõttu;
• parandada oskusi, aidates madala kvalifikatsiooniga ja eakamatel täiskasvanutel oma oskusi täiendada, ning tugevdada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika õpetamist; vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ja toetada noori tööturule sisenemisel, pöörates samal ajal erilist tähelepanu piirkondlikele erinevustele. Samuti soovitatakse vähendada vaesust, tugevdades haavatavate rühmade sotsiaalkaitset; parandada pikaajalise hoolduse ja tervishoiu kättesaadavust ja taskukohasust ning vähendada piirkondlikke erinevusi.

Liikmesriikide eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga

2026. aasta kevadel hindas komisjon liikmesriikide vastavust ELi eelarveraamistikule. Hindamine hõlmas nii 2025. kui ka 2026. aastat ning keskendus netokulude kasvule, võttes vajaduse korral arvesse riikide vabastusklausliga kaitsekuludeks ette nähtud paindlikkust. Komisjon soovitab täna nõukogul tühistada Malta suhtes kohaldatav ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Austria, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Itaalia, Poola, Rumeenia ja Slovakkia puhul leidis komisjon, et ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks on võetud tõhusaid meetmeid. Seetõttu ei ole praeguses etapis vaja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames täiendavaid meetmeid võtta.

Komisjon on koostanud ka ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande, et hinnata Bulgaaria, Eesti, Läti, Saksamaa ja Sloveenia vastavust aluslepingus sätestatud eelarvepuudujäägi kriteeriumile. Võttes arvesse aruandes esitatud hinnangut, on praeguses etapis põhjendatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamine vaid Bulgaaria suhtes.

Liikmesriikide puhul, kelle eelarve kohandamise periood on keskpika perioodi kavade raames seitse aastat nelja aasta asemel (Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Rumeenia ja Soome), hindas komisjon ka pikendamise aluseks olevate reformi- ja investeerimiskohustuste põhietappide rakendamist, võttes arvesse iga-aastastes eduaruannetes esitatud teavet. Kokkuvõttes leiab komisjon, et kõik asjaomased liikmesriigid on oma kohustused rahuldavalt täitnud.   

Edaspidi võivad liikmesriigid, kes võtavad meetmeid Euroopa energiajulgeoleku tugevdamiseks ja fossiilkütustest loobumise kiirendamiseks, taotleda piiratud eelarvepaindlikkust praeguse riikide kaitsekulutuste vabastusklausli alusel. Liikmesriigi taotlusel võib klausli kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks alates 2026. aasta veebruarist võetud meetmeid, millega vähendatakse sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning suurendatakse seeläbi Euroopa julgeolekut ja vastupanuvõimet. Riikliku vabastusklausli kohase kaitsevaldkonna lisakulude kehtiva ülemmäära (1,5% SKPst) piires kohaldatakse iga-aastast ülemmäära ajavahemikuks 2026–2028 (0,3% SKPst) ja kumulatiivset ülemmäära (0,6% SKPst) samal ajavahemikul konkreetselt energiaalase vastupanuvõime meetmete suhtes. Sellega tagatakse, et kõik riigi rahanduse jätkusuutlikkuse kaitsemeetmed jäävad täielikult kehtima.

Makromajanduslik tasakaalustamatus

Komisjon on hinnanud makromajandusliku tasakaalustamatuse olemasolu seitsmes liikmesriigis, mis valiti 2026. aasta häiremehhanismi aruandes välja põhjalikuks analüüsiks.

Hinnangu kohaselt ei esine tasakaalustamatust enam Kreekas, Madalmaades ja Rootsis, kuna nende riikide makromajanduslik haavatavus on aastate jooksul vähenenud. Itaalias, Ungaris ja Slovakkias esineb tasakaalustamatus endiselt, kuna nende haavatavus on jätkuvalt märkimisväärne. Rumeenias esineb endiselt ülemäärane tasakaalustamatus, kuna riigi haavatavus on endiselt suur.

Tööhõivesuunised ja sotsiaalne lähenemine

Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada suuniseid, millega kehtestatakse liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ühised prioriteedid, et muuta need õiglasemaks ja kaasavamaks. Need hõlmavad uusi elemente, mis keskenduvad töökohtade kvaliteedi parandamisele Samuti on olulised investeeringud inimkapitali ning konkurentsivõime tugevdamist ja strateegilist autonoomiat toetavad oskused ja haridus. 

Riigipõhised soovitused peab heaks kiitma ELi nõukogu.

Lisateave

Täismahus pressiteade