Euroopa tuleviku konverentsi täiskogul lepiti kokku lõplikes ettepanekutes

29.–30. aprillini toimus Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu viimane istung, kus lepiti kokku 49 üksikasjalikku ettepanekut. Ettepanekud puudutavad laia teemaderingi alates kliimamuutustest kuni tervise, rände ja ELi rollini maailmas. Sellele eelnes terve aasta väldanud koostöö Euroopa kodanike vahel ning vaidlused ja arutelud selle üle, millises Euroopas inimesed soovivad elada.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni ja liikmesriikide parlamentide esindajad olid ettepanekute suhtes ühel meelel. Täiskogul osalenud Euroopa kodanikud tutvustasid oma seisukohti.

Komisjoni poolelt juhtis konverentsi tööd demokraatia- ja demograafiaküsimuste asepresident Dubravka Šuica, kes ütles: „Oleme jõudnud sinnamaale, et käes on aeg kirjutada Euroopa kodanike konverentsi viimane peatükk. Mul on hea meel tõdeda, et oleme oma aruteludemokraatia katsetusega saavutanud üheskoos arvestatavaid tulemusi. Euroopa pühendunud ja söakad kodanikud on andnud teada, mis suunas nad soovivad Euroopat liikumas näha. Nüüd on ELi institutsioonide ülesandeks ettepanekud ellu viia. Ajal, kui oleme üle saamas pandeemiast ja Euroopa pinnal leiab aset jõhker agressioonisõda, on demokraatia konkreetsed väljendused ja kodanike algatusvõime olulisem kui kunagi varem.“

Asepresident Maroš Šefčovič, kes juhatas tervishoiu töörühma tööd, sõnas: „Me ei saa tulevikus kunagi kindlad olla. Hiljutised sündmused – ülemaailmne pandeemia, ebaseaduslik sõda Euroopa ukselävel, katsed peatada kliimamuutused enne, kui selleks on liiga hilja – näitavad, kui ebakindel võib tulevik olla. Selliste probleemide ees seistes on Euroopa tugevuseks tema võime vaielda ja arutleda, olles samas kindel oma põhiväärtustes, et sel viisil demokraatiat ja demokraatlikke institutsioone veelgi tugevdada. Euroopa kodanike konverents on selle hea näide. Soovin eriti tänada Euroopa kodanikke, kes on otsusekindlalt ja entusiasmiga selles protsessis kaasa löönud. Koostöö ELi kodanikega tulevaste poliitikavalikute kujundamisel on väga eriline kogemus, mis võimaldab näha maailma palju avarama pilguga. Ilma nende otsustava panuseta, ei oleks see töö olnud nii edukas.“

Asepresident Věra Jourová, kes juhatas väärtuste, õigusriigi, põhiõiguste ja julgeoleku töörühma, lisas: „Soovin õnnitleda eelkõige Euroopa kodanikke, kelle energia ja loovus võimaldasid konverentsi kordaminekut. Kodanikud näitasid, millises suunas nad soovivad ELi liikumas näha. Nad soovivad, et EL oleks ambitsioonikam, otsusekindlam ja jõulisem ning keskenduks rohkem inimeste probleemidele ja vähem omaenda siseprotsessidele. Inimesed soovivad, et EL hoiaks ja kaitseks demokraatiat ja oma väärtusi. ELil tuleb need nõudmised ellu viia. Kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad neid tõsiselt võtma. Me ei saa endale lubada Euroopa kodanike usalduse kuritarvitamist.“

Edasised sammud

Euroopa tuleviku konverentsi töö lõpeb ametlikult Euroopa päeval, 9. mail Strasbourgis, kui konverentsi juhatuse kaasesimehed esitavad Euroopa Parlamendi presidendile, nõukogu eesistujale ja komisjoni presidendile ettepanekuid sisaldava lõpparuande. Kolm institutsiooni uurivad seejärel, kuidas ettepanekud teoks teha, kusjuures iga institutsioon tegutseb oma pädevuse piires ja kooskõlas aluslepingutega.

Lisateave

Mitmekeelne digiplatvorm

Väljavõtted konverentsi täiskogu reede ja laupäeva aruteludest on kättesaadavad veebisaidil EbS.