Põhisisu juurde
Esindus Eestis
  • Pressiteade
  • 27. Mai 2024
  • Esindus Eestis
  • 1 min lugemist

Heitevaba tööstuse määrus loob soodsad tingimused puhta tehnoloogia tootmiseks

energia

EL võttis täna lõplikult vastu nn nullnetotööstuse määruse, mis aitab ELis tugevdada puhta tehnoloogia tootmisvõimsust. Määrus loob puhta tehnoloogia tootmissektori jaoks ühtse ja prognoositava ettevõtluskeskkonna ja aitab seega suurendada ELi tööstusbaasi konkurentsivõimet ja luua kvaliteetseid töökohti.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „Täna vastu võetudmäärusega on ELil nüüd õiguskeskkond, mis võimaldab meil kiiresti suurendada puhta tehnoloogia tootmist. Määrusega luuakse parimad tingimused sektoritele, mis on üliolulised, et saavutada 2050. aastaks nullnetoheide. Nõudlus kasvab nii Euroopas kui ka kogu maailmas ning me oleme nüüd valmis seda nõudlust paremini rahuldama.“

Määruse peamised elemendid

Määrusega kehtestatakse võrdlusalus strateegiliste nullnetotehnoloogiate tootmisvõimsusele, et katta 2030. aastaks vähemalt 40% ELi iga-aastasest tehnoloogia kasutuselevõtu vajadusest. Võrdlusalus annab tootjatele ja investoritele prognoositavust, kindlust ja pikaajalisi signaale ning võimaldab jälgida edusamme. Et toetada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekte ning suurendada säilitamiskohtade kättesaadavust Euroopas, seab määrus eesmärgiks jõuda 2030. aastaks nii kaugele, et geoloogiliste säilituskohtade võimekus oleks 50 miljonit tonni aastas.

Määrusega lihtsustatakse ja kiirendatakse loamenetlusi, vähendatakse halduskoormust ja hõlbustatakse turulepääsu – see kõik parandab nullnetotehnoloogiasse investeerimise tingimusi. Avaliku sektori asutused peavad puhta tehnoloogia hankemenetlustes ja taastuvenergia kasutuselevõtu enampakkumistel kaaluma kestlikkust, vastupidavust, küberturvalisust ja muid kvalitatiivseid kriteeriume. Liikmesriigid saavad strateegiliste projektide abil toetada nullnetotehnoloogiaid, nagu fotogalvaaniline päikeseenergia, tuuleenergia, soojuspumbad, tuumatehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad, akud ja võrgutehnoloogiad. Sellised projektid oleksid riigi tasandil prioriteetse tähtsusega, nende loamenetlus oleks lühem ja ühtlustatum.

Määruse alusel saab toetada ka energiamahukaid tööstusharusid, nagu teras, kemikaalid ja tsemenditööstus, mis toodavad nullnetotehnoloogiate komponente ning investeerivad CO2 heite vähendamisse. Määrusega on ette nähtud investeeringud ka haridusse, koolitusse ja innovatsiooni.

Määrus jõustub peaks jõustuma juuni lõpus, päev pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

 

Lisateave

Täismahus pressiteade koos taustainfoga

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
27. Mai 2024
Autor
Esindus Eestis