Euroopa Komisjon avaldas ELi õigusemõistmise tulemustabeli, mis annab ülevaate võrdlusandmetest liikmesriikide kohtusüsteemide tõhususe, kvaliteedi ja sõltumatuse kohta. Eelmise aastaga võrreldes on kohtute sõltumatus – ka riikides, kus on esinenud süsteemseid probleeme – üldsuse arvates paranenud.
Selle aasta tulemustabelis on esitatud mitu uut näitajat, mis on seotud juurdepääsuga õigusemõistmisele. Siia kuuluvad näiteks andmed puuetega inimeste võimaluste kohta töötada õigusemõistmisega seotud kutsealal; andmed juurdepääsu kohta õigusemõistmisele seoses tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmisega; andmed kohtu- ja prokuratuuriekspertide palkade kohta ning andmed notarite ja nende volituste kohta pärimismenetlustes. 2024. aasta on esimest korda esitatud ka andmed õigusemõistmise sõltumatuse kohta, näiteks kohtute esimeeste ametisse nimetamise, varade deklareerimise riiklike raamistike ja peaprokuröride ametist vabastamise kohta.
2024. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli põhijäreldused
- Kohtute sõltumatus on üldsuse arvates paranenud ning seda ka riikides, kus on esinenud süsteemseid probleeme. Eurobaromeetri uuring näitab, et 19 liikmesriigis on kohtute sõltumatus üldsuse arvates alates 2016. aastast paranenud või jäänud samaks. Võrreldes eelmise aastaga on üldsuse tajutav sõltumatus paranenud või jäänud samaks 17 liikmesriigis. Kahes liikmesriigis on tajutav sõltumatus endiselt iseäranis väike. Eestis küsitletutest 66% peab kohtusüsteemi sõltumatuks, mis on tugevalt üle ELi keskmise 52%. Ettevõtjate hulgas korraldatud Eurobaromeetri uuringust ilmneb, et tajutav sõltumatus on alates 2016. aastast paranenud või jäänud samaks 19 liikmesriigis. Võrreldes eelmise aastaga on ettevõtjate arvates kohtute sõltumatus paranenud või püsinud stabiilsena 18 liikmesriigis. Eestis peab 58% ettevõtjatest kohtusüsteemi sõltumatuks, mis on samuti üle ELi keskmise (50%).
- Prokuröride ametisse nimetamine ja peaprokuröri ametist vabastamine. 14 liikmesriigis (sh Eestis) nimetab prokurörid ametisse kas sõltumatu prokuratuurinõukogu või prokuratuur. Täidesaatva võimu (justiitsminister, valitsus või riigipea) volituste suhtes nimetada ametisse prokuröre kohaldatakse kohtulikku kontrolli peaaegu kõigis 12 liikmesriigis, kus prokurörid sel viisil ametisse nimetatakse. Samuti tuleb peaaegu kõigis neis liikmesriikides põhjendada prokurörikandidaadi tagasilükkamist. 20 liikmesriiki annavad täitevvõimule või parlamendile õiguse peaprokurör ametist vabastada (viies neist kohtute haldamise nõukoja ettepanekul). Kuus liikmesriiki annavad selle õiguse oma kohtute haldamise nõukojale. 16 liikmesriiki pakuvad võimalust otsus läbi vaadata.
- Kohtusüsteemi digitaliseerimine. Vaid kuues liikmesriigis kehtivate menetluseeskirjade kohaselt on lubatud esitada tõendid ainult elektroonilisel kujul kõigis tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja kriminaalasjades. 26 liikmesriigis on see võimalus ainult mõnel juhul või mõnes õigusvaldkonnas. Lisaks näitavad järeldused, et menetluse algatamise või nõude internetis esitamise võimaluse osas on veel arenguruumi. Üheksa liikmesriiki kasutavad seda võimalust ainult mõnes olukorras või ei tee seda üldse. Digitaliseerimise vallas on Eesti oodatult esirinnas ning kuulub enamiku näitajate puhul esikolmikusse.
- Puuetega inimeste osalemine kohtusüsteemis spetsialistidena. Enamikus ehk 20 liikmesriigis kasutatakse eriabinõusid, millega toetatakse puuetega inimeste osalemist. Eestis selliseid abinõusid ei kohaldata.
- Lapsesõbralik menetlus, kui laps on kaasatud kannatanu, kahtlustatava või süüdistatavana. 26 liikmesriigis antakse teavet ohvri või kahtlustatava õiguste ja menetluse kohta lapsesõbralikul viisil ning 18 liikmesriigis käsitletakse lastega seotud kriminaalmenetlusi kiireloomulisena, sealhulgas Eestis.
ELi õigusemõistmise tulemustabelit võetakse arvesse komisjoni 2024. aasta aruandes õigusriigi olukorra kohta. Tabelit kasutatakse ka riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise jälgimiseks.
Taust
ELi õigusemõistmise tulemustabel avaldati esmakordselt 2013. aastal ja komisjon kasutab seda liikmesriikide kohtusüsteemi reformide jälgimiseks. Tulemustabeli koostamisel võetakse arvesse järgmisi andmeid.
- Tõhusus: andmed kohtumenetluste kestuse, algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste suhtarvu ning pooleliolevate kohtuasjade arvu kohta.
- Kvaliteet: andmed, mis puudutavad kättesaadavust (näiteks õigusabi ja kohtukulud), koolitust, eelarvet, kohtunike ja prokuröride töötasu, personali ja üleminekut digitehnoloogiale.
- Sõltumatus: andmed selle kohta, kui sõltumatuna tajuvad kohtusüsteemi laiem üldsus ja ettevõtjad, ning kohtunikke ja riiklike prokuratuuride tööd puudutavad kaitsemeetmed.
Nagu eelmistel aastatel, on ka 2024. aasta tulemustabelis esitatud kahe Eurobaromeetri uuringu andmed selle kohta, millisena tajuvad liikmesriikide üldsus ja ettevõtjad kohtute sõltumatust.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 12. juuni 2024
- Autor
- Esindus Eestis