“Hoia oma silmad lahti” – kampaania juhib tähelepanu kuriteoohvrite õigustele

Igal aastal langeb üks neljast eurooplasest mõne kuriteo ohvriks. Kampaania eesmärk on panna inimesi rohkem märkama isikuvastast, soolist ja lastevastast vägivalda Eestis. See on mõeldud eelkõige ohvrite lähikondsetele, keda kutsutakse üles silmi lahti hoidma, et ära tunda ja aidata kuriteoohvreid. 

Euroopa Komisjon algatas kuriteoohvrite toetamise kampaania selleks, et inimesed oskaksid paremini ära tunda kuriteoohvreid ning teaksid, kust ohvrid Eestis abi saavad. Kampaania ise sai alguse samuti lahtiste silmadega – avaüritusel osalenud avaliku elu tegelased, teiste seas Luisa Rõivas, Kristjan Lüüs, Franz Malmstein, Markus Kristofer Sinivee, Robin Valting, Liina Tennosaar jpt, pidid üksteisele võimalikult kaua silma vaatama. Viru Keskuse aatriumis toimunud üritust juhtis Kethi Uibomägi. 

Kampaania on osa ELi ohvrite õiguste strateegiast, mille eesmärk on tagada, et kõik kuritegude ohvrid saaksid täielikult oma õigustele toetuda. "Peame oskama märgata kuriteo ohvreid ja pakkuma neile tuge, mida nad vajavad paranemiseks ja elus edasiliikumiseks," ütles Euroopa Komisjoni justiitsvolinik Didier Reynders. "Paljud ohvrid ei ole paraku teadlikud oma õigustest ega sellest, kuidas neid kasutada," lisas ta. 

Enne kampaania käivitamist viis Euroopa Komisjon Eestis läbi uuringu 18–30-aastaste seas, et hinnata teadlikkust ohvrite õigustest. Samuti oli eesmärk uurida teadlikkust tugiteenuste kättesaadavuse ja kuritegudest teatamise võimaluse kohta. Uuringust selgus, et 49% Eesti vastajatest ei tea, et kuriteoohvritele on EL-is konkreetsed õigused. Lausa 44% vastanutest, ei tea üldse või teavad väga vähe, kuhu tuleb kuriteo ohvril oma õiguste kaitseks pöörduda. Siiski on oluline, et ohvrid ning nende sõbrad ja perekond mõistaksid, millised õigused neil on ja kuidas neid kasutada. 

Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega teavad uuringus osalenud eestlased teistes riikides vastanutest paremini, et kuritegudest saab teada anda ka veebi teel – sellest võimalusest teadsid 37% vastanutest. Teiste riikide puhul oli see arv keskmiselt 16% vastajatest. 

Samast uuringust selgub, et 96% Eesti vastajatest soovitaks ohvril abi otsida professionaalsete tugiteenuste kaudu. Seetõttu tõstetakse kampaaniaga esile ka asutusi ja organisatsioone, kelle poole ohvrid saavad abi saamiseks pöörduda. 

Kogu info kuritegude, ohvrite õiguste ja tugiorganisatsioonide kohta Eestis on saadaval aadressil https://victims-rights.campaign.europa.eu/et/country/estonia  

Pildigalerii sündmuselt (fotograaf: Sandra Süsi): https://agendapr.sharepoint.com/:f:/g/Emq6Rvb_FhVBkm1J7lrdEkABP3gpGhccUtsssK75mIpMAA?e=Q0Vk3s

TAUST 

Uuringust 

Konsultatsioonifirma ICF International viis läbi baasuuringu, et hinnata teadlikkust ohvrite õigustest ning pakutavatest tugiteenustest ja kuritegudest teatamise võimalustest. Küsitlus viidi läbi Internetis 10 ELi liikmesriigis ja see kogus üle 4000 vastuse, mis võimaldas teha kindlaid ja usaldusväärseid järeldusi. 

Ohvrite põhiõigused ELis on kuriteoohvritel kindlad õigused, nende seas näiteks: 

• Õigus mõista ja olla mõistetud: kogu suhtlus ohvritega peab olema lihtne ja neile arusaadav. 
• Õigus teabele: Ohvril on õigus saada teavet toetuse, hüvitise, taastava õiguse ja kaitse kohta. Neid teavitatakse, kuidas kuritegudest teatada ja kuidas saada õigusabi. 
• Õigus saada toetust: kõigil ohvritel on õigus tasuta ja konfidentsiaalsele ohvriabiteenustele. 
• Menetlusõigused: ohvritel on terve rida õigusi, nagu õigus olla ära kuulatud, õigus saada tasuta õigusabi, õigus teha otsus õigusrikkujalt hüvitise kohta. 
• Õigus kaitsele: ohvritel ja nende pereliikmetel on õigus olla kaitstud teisese ja korduva ohvriks langemise, hirmutamise ja kättemaksu eest. Kuriteoohvritel on õigus individuaalsele hinnangule. 
• Õigus kaitsele: ohvritel ja nende pereliikmetel on õigus olla kaitstud teisese ja korduva ohvriks langemise, hirmutamise ja kättemaksu eest. Kuriteoohvritel on õigus individuaalsele hinnangule. 

ELi ohvrite õiguste strateegia 

ELi ohvrite õiguste strateegia (2020–2025) põhieesmärk on tagada, et kõik kuritegude ohvrid, olenemata sellest, kus ELis või millistel asjaoludel kuritegu toime pandi, saaksid täielikult oma õigustele tugineda. Selleks kasutatakse Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja kodanikuühiskonna meetmeid.