Põhisisu juurde
Esindus Eestis
  • Artikkel
  • 1. aprill 2022
  • Esindus Eestis
  • 2 min lugemist

Juvenes Translatores tõlkevõistluse auhinnatseremoonia

Anna Milder

"Keeled avavad lugematuid uksi ja ehitavad sildu. Täna on mitme keele valdamine, õpetamine ja väärtustamine avanud meile ukse siia, Brüsselisse. Usun, et see on meile kõigile kaua oodatud võimalus tulla kokku pärast pikalt kestnud eriolukorda. Vaatamata isolatsioonimeetmetele pole inimkond viimastel aastatel olnud lahus. Just pandeemia tõttu on tulnud kokku teadlased üle maailma ja leidnud ühise eesmärgi nimel ühise keele. Pandeemia kiirendas koostöösildade ehitamist, mille viljad võivad eesseisvatel aastatel ja aastakümnetel saada määravaks meie jätkusuutlikule kooselamisele planeediga Maa.

Nendel koostöövõrgustikel on potentsiaali olla innovatsiooni läteteks, nagu oli üle tuhande aasta tagasi tarkuse maja, mis ühendas eksperte Andaluusiast Hiinani. Tarkuse maja intellektuaalses keskkonnas leidsid õpetlased ühise keele tõlkeliikumise vahendusel. Seitsmendal sajandil alguse saanud ning valitsejate heldel rahastusel üleislamimaailmseks teadmiste poole pürgimise hoovuseks kasvanud tõlkeliikumise käigus mitte ainult ei tõlgitud, vaid ka võrreldi, kommenteeriti, täiendati ja arendati edasi varasemaid teadustöid eri vaatenurkade alt, eri keelte omanäolistest perspektiividest. Teoste hulka kuulus paljude antiikfilosoofide ja -teadlaste avastusi: Hippokratese ja Pedanius Pioscoridese meditsiinialaseid õpetusi, Aristotelese ja Platoni filosoofiat, Ptolemaiose ja Archimedese matemaatikat ja astronoomiat.  Et sisu parimal võimalikul kujul edasi anda ja tolle aja teaduskeeleks kujunenud araabia keelde tõlkida, pidid tõlgid olema teadlased ja teadlased olema tõlgid. See nõudis pühendumust ja laialdasi teadmisi tekstide ja distsipliinide kohta. Tõlkimisoskust hinnati ühiskonnas kõrgelt: üheksandal sajandil valitsenud kaliif al-Mamuni ajal olla tõlkidele makstud tasuks valminud teose kaal kullas. Sõjakäikudelgi väärtustati raamatuid sama kõrgelt kui kulda. Näiteks rahuleppe tingimuseks Bütsantsi ja Abbassiidide kalifaadi vahel oli Ptolemaiose “Almagesti”  üleandmine muslimite poolele.

Positiivsest keskkonnast kerkis palju oma ajast ees olnud teadlasi. Juba kümnendal ja üheteistkümnendal sajandil Ibn Sina ehk Avicenna, kelle õpetusi kasutati Euroopa ülikoolides veel viis sajandit hiljemgi, Ibn al-Haytham, kes pani aluse teaduslikule uurimismeetodile ja da Vinci võrdkujuks peetud al-Biruni, geoloogia isa.
Resideerudes elu jooksul mitmes paigas, sai al-Birunist polüglott. Al-Biruni õppis keeli, et suhestuda rahvaga ja saada võimalikult autentne vaade nende käsitusele teaduslikest küsimustest. Ta kasutas araabia, pärsia, sanskriti ja teisi keeli, et tõlkida India tekste tolle aja lingua franca’sse. Seejuures pidades tähtsaks täpsust ja objektiivsust. Nagu Euroopa renessansi mõtlejad, tegutsesid al-Biruni ja tema kaasaegsed valitsejate õukondades. Enda ümbritsemine haritud inimestega oli auasi. Teadlased aitasid ülikuid eluliste probleemide lahendamisel, näiteks mõtlesid välja süsteeme põldude niisutamiseks ning leiutasid diplomaatilisteks kingitusteks mõeldud veekelli. Ühe niisuguse Harun ar-Rašidi saadetud ja tema nime järgi tuntud inseneeriaime kohta ütlesid Karl Suure õukondlased, et tegu on maagiaga.

Nii nagu tarkuse maja aegadel saame tänapäeval vaadata matemaatikat, füüsikat, keemiat, geoloogiat, inseneeriat läbi eri keelte prismade ning luua lahendusi, mida enam maagiaks, aga imepäraseks võime nimetada.
Mul on rõõm, et Euroopa Komisjon tunnustab teadmishimu ja innustab keeli õppima. Keeled avavad ukse ülemaailmsele võrgustikule ja ehitavad selle sillad aina tugevamaks."

Kogu auhinnatseremooniat saab järele vaadata siit: https://webcast.ec.europa.eu/juvenes-translatores-2021-2022-award-ceremony-2022-04-01.

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
1. aprill 2022
Autor
Esindus Eestis