Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
Esindus Eestis

Komisjon andis põhjaliku ülevaate ELi ja liikmesriikide rändeolukorrast

  • Pressiteade
  • 12. november 2025
  • Esindus Eestis
  • 2 min lugemist
Illustrations on the departures on holiday

Euroopa Komisjon käivitas esimese iga-aastase rändehaldustsükli, mis on oluline samm ELi rände- ja varjupaigaleppe rakendamisel. Selle raames annab komisjon põhjaliku ülevaate varjupaiga- ja rändeolukorrast ELis, hindab iga liikmesriigi rändeolukorda ning teeb ettepaneku luua iga-aastane solidaarsusreserv, mille lõppversiooni peab vastu võtma Euroopa Liidu nõukogu. Lepet hakatakse rakendama alates 2026. aasta juunist.

Esimene iga-aastane Euroopa varjupaiga- ja rändearuanne

ELi esimene iga-aastane varjupaiga- ja rändearuanne annab põhjaliku ülevaate varjupaiga-, rände- ja vastuvõtuolukorrast ELis ning toob välja võimalikud suundumused ja muutused järgmisel aastal. Andmed näitavad rändeolukorra ühtlast paranemist vahemikus 2024. aasta juulist kuni 2025. aasta juunini. Ebaseaduslike piiriületuste arv vähenes 35% võrra,  muu hulgas tänu tõhustatud koostööle partnerriikidega.

Endiselt valmistab aga probleeme ebaseaduslike põgenike saabumine ja liikumine ELis, Ukrainast pärit pagulaste vastuvõtmine, rände relvana kasutamine Venemaa ja Valgevene piiridel ning ebapiisav koostöö tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas.

Liikmesriigid küll valmistuvad edukalt oma riiklike varjupaiga-, vastuvõtu- ja rändesüsteemide kasutuselevõtuks 2026. aasta juunis, kuid reformide tempot tuleks kiirendada.

Rändesurve liikmesriikidele on väga erinev

Aruandest lähtuva teabe ja tõendite põhjal leiab komisjon, et liikmesriigiti on rändeolukord ja -surve väga erinev. Kreeka ja Küpros on rändesurve  all viimase aasta ebaproportsionaalselt suure saabujate arvu tõttu. Hispaania ja Itaalia on samuti rändesurve all pärast otsingu- ja päästetöid merel samal ajavahemikul. Seega on neil neljal liikmesriigil õigus saada toetust rändesurve all olevatele liikmesriikidele mõeldud solidaarsusreservist, mida saab hakata kasutama alates 2026. aasta keskpaigast, mil asutakse rändelepet kohaldama.

Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Prantsusmaa, Horvaatia, Läti, Leedu, Madalmaad, Poola ja Soome on rändesurve ohus kas eelmise aasta saabujate suure arvu, vastuvõtusüsteemide jätkuva surve või rände relvana kasutamise ohu tõttu, mis võib eeloleval aastal kaasa tuua ebaproportsionaalselt suure koormuse. Neil riikidel on eelisjuurdepääs ELi alalisele rändetoetusvahendile ja nende olukorda hinnatakse uuesti kiirkorras ja sõltuvalt olukorra muutumisest. Selleks et aidata liikmesriikidel toime tulla hübriidohtude ja sagenevate droonirünnakutega, algatab komisjon peagi 250 miljoni euro suuruse hankemenetluse, et toetada drooni- ja droonitõrjevõimekuste soetamist.

Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Horvaatia, Austria ja Poola rändeolukord on märkimisväärselt keeruline viimase viie aasta kumulatiivse surve tõttu. Need riigid saavad eeloleval aastal nõukogult taotleda täielikku või osalist mahaarvamist solidaarsusreservi tehtavatest osamaksetest.

Solidaarsuse ja vastutuse vahelise tasakaalu säilitamiseks tagab rändelepe, et solidaarsusreservi panustavatelt liikmesriikidelt ei nõuta solidaarsuskohustuste täitmist rändesurve all oleva liikmesriigi suhtes, kui komisjon on tuvastanud selles liikmesriigis süsteemseid puudusi seoses uute vastutuseeskirjadega. Komisjon hindab seda olukorda 2026. aasta juulis ja uuesti 2026. aasta oktoobris.

Solidaarsusreservi loomine

Komisjon tegi ettepaneku ka esimese solidaarsusreservi loomiseks rändesurve all olevate liikmesriikide vajaduste katmiseks. Kooskõlas leppe eeskirjadega ei ole see ettepanek avalik.

Nõukogu peab nüüd komisjoni ettepaneku vastu võtma ning leppima kokku solidaarsusreservi suuruses ja selles, kuidas iga liikmesriik panustab. Kui nõukogu on solidaarsusreservi käsitleva otsuse vastu võtnud, on liikmesriikide solidaarsusmeetmed avalikud ja õiguslikult siduvad.

Liikmesriigid võivad vabalt valida oma solidaarsuspanuse vormi, milleks võib olla sisserändajate ümberpaigutamine või vastutuse kompenseerimine, rahaline toetus,  alternatiivsed meetmed või nende kombinatsioon.

ELi iga-aastane varjupaiga- ja rändearuanne põhineb liikmesriikide, ELi statistikaameti (Eurostat), ELi ametite ja Euroopa välisteenistuse esitatud teabel.

Lisateave 

Täismahus pressiteade

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
12. november 2025
Autor
Esindus Eestis