Euroopa Komisjon esitas ELi majandusjuhtimise tsükli ehk Euroopa poolaasta sügispaketi, sh. majandus- ja tööhõivepoliitika prioriteedid konkurentsivõime suurendamiseks. Üha keerulisemas geopoliitilises keskkonnas kutsub komisjon üles võtma koordineeritud meetmeid tootlikkuse, innovatsiooni ja investeeringute suurendamiseks.
Täna avaldatud pakett tugineb 2025. aasta sügisesele majandusprognoosile, mille kohaselt ELi majandus on jätkuvalt vastupidav ja näitab mõõdukat kasvu, mis on peamiselt tingitud tugevast sisenõudlusest ja investeeringutest, tugevast tööturust ja inflatsiooni leevenemisest. Samal ajal peab EL tegelema mitme strateegilise probleemiga, nagu madal tootlikkus, demograafiline olukord ja kasvav surve riigi rahandusele seoses kaitsekulutuste tõusu ning üleminekuga vähese süsinikuheitega ja digitaalsele majandusele. Seetõttu on Euroopa kasvupotentsiaali hoidmiseks ja stabiilsuse tagamiseks oluline tugevdada konkurentsivõimet ja säilitada riigi rahanduse usaldusväärsus.
Euroopa poolaasta tsüklit täiendab uus, 27 liikmesriiki hõlmav soovitus inimkapitali kohta.
Majanduse ja tootlikkuse ning rakendamise ja lihtsustamise volinik Valdis Dombrovskis: „Euroopa poolaasta 2026. aasta tsükli käivitamisega keskendume kindlalt Euroopa konkurentsivõime suurendamisele kooskõlas ELi konkurentsivõime kompassiga. Keerulises üleilmses keskkonnas peab Euroopa suurendama oma majanduskasvu ja tootlikkust, edendades innovatsiooni ja kõrvaldades investeerimistakistused. Euroopa poolaasta aitab seda eesmärki saavutada koordineeritud riiklike reformide, taaste- ja vastupidavuskavade õigeaegse rakendamise ning konkreetsete meetmetega julgeoleku ja finantssektori vastupidavuse edendamiseks. Aeg on tegutseda – peame ära kasutama Euroopa kogu kasvupotentsiaali, et tagada pikaajaline heaolu.“
Hinnang ELi eelarveraamistiku järgimisele liikmesriikides
Komisjon on hinnanud kõigi liikmesriikide vastavust ELi eelarveraamistikule ja andnud suuniseid, et tagada eelarvepoliitika kooskõla nõukogu soovitustega 2026. aastal. Hinnangus keskendutakse netokulude kasvule, mis on hiljuti reformitud majandusjuhtimise raamistiku ainus tegevusnäitaja. 16 liikmesriigi puhul, kelle suhtes on rakendatud riiklikku vabastusklauslit, võetakse hindamisel arvesse kaitsekulutuste suurendamiseks võimaldatud eelarvepaindlikkust.
Komisjoni arvamus 17 euroala liikmesriigi 2026. aasta eelarvekavade kohta on järgmine:
- 12 eelarvekava (Eesti, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küprose, Luksemburgi, Läti, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia ja Soome) on hinnatud nõuetele vastavaks.
- Kolme eelarvekava (Horvaatia, Leedu ja Sloveenia) puhul on oht, et need ei vasta nõuetele ning seetõttu kutsutakse liikmesriike üles võtma oma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2026. aastal eelarvepoliitika kooskõla nõukogu soovitusega.
- Kahe eelarvekava (Malta ja Madalmaad) puhul on hinnatud olulise mittevastavuse ohtu ning ka neid liikmesriike kutsutakse üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid.
Teiste liikmesriikide eelarvesuundumusi ja -väljavaateid on komisjon hinnanud järgmiselt.
- 7 liikmesriiki on hinnatud nõuetele vastavaks: Austria, Belgia, Tšehhi, Taani, Rootsi, Poola ja Rumeenia.
- Kolme liikmesriigi puhul leitakse hinnangus, et esineb nõuete rikkumise oht. Need riigid on Bulgaaria, Ungari ja Hispaania.
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused
Üheksa liikmesriigi puhul, kelle suhtes praegu kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust (Austria, Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Itaalia, Malta, Poola, Rumeenia ja Slovakkia), menetlus peatatakse. See tähendab, et praeguses etapis ei liiguta menetlusega edasi, kuid see jääb avatuks (kuna eelarvepuudujääk ei ole püsivalt alla 3% SKPst) ning liikmesriikide jaoks jääb vastav nõukogu soovitus siduvaks. Komisjon hindab olukorda uuesti järgmisel kevadel, kui avaldatakse 2025. aasta eelarve täitmise andmed.
Komisjon koostas ka ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande, et hinnata lepingus sätestatud eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmist kahe liikmesriigi, Saksamaa ja Soome puhul. Hinnangu kohaselt on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamine Soome suhtes põhjendatud. Seetõttu kaalub komisjon nõukogule vastava ettepaneku tegemist ning esitab soovituse ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks.
Euroala majanduspoliitika soovitused 2026
Soovituses esitatakse euroala liikmesriikidele kohandatud poliitilised nõuanded teemadel, mis mõjutavad euroala kui terviku toimimist. Käesoleval aastal keskendutakse tootlikkusele ja majandusjulgeolekule, pidades samal ajal silmas riigi rahanduse jätkusuutlikkust.
Täpsemalt kutsutakse euroala liikmesriike üles:
- kaitsma riigi rahanduse jätkusuutlikkust, järgides netokulude kavasid, sealhulgas asjakohasel juhul kaitsekulutusteks võimaldatavat paindlikkust. Selle tulemuseks oleks 2026. aastal euroala üldiselt neutraalne eelarvepoliitika. Samuti soovitatakse liikmesriikidel muuta eelarveprioriteete, et katta vajalikud kulutused strateegilistele investeeringutele;
- kõrvaldama kaitsetööstuse kitsaskohad ja edendama ühishankeid;
- viima oma taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine lõpule 31. augustiks 2026, et tagada ELi vahendite täielik ärakasutamine;
- tugevdama tööturgu. Selleks tuleks edendada oskusi, parandada haridustulemusi, suurendada osalemist, luua ja toetada kvaliteetseid töökohti, vähendada vaesust ja pakkuda taskukohaseid eluasemeid, tagades samal ajal, et palgakasv oleks kooskõlas tootlikkusega;
- edendada investeeringuid innovatsiooni ja strateegilistesse sektoritesse ning tõhustada ühtse turu toimimist õigusnormide lihtsustamise ja tõkete kõrvaldamise kaudu, et suurendada tõhusust ja mastaabisäästu;
- astuda samme Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu loomiseks, et kaasata kapitali, edendada digieuro loomist, tugevdada euro rahvusvahelist rolli ja vältida makromajandusliku finantsstabiilsuse riske.
Soovitus inimkapitali kohta
Komisjon tegi esimest korda ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus inimkapitali kohta. Uus soovitus on adresseeritud kõigile 27 liikmesriigile ja selles kutsutakse üles võtma kiireloomulisi meetmeid, et lahendada inimkapitaliga seotud struktuurseid probleeme, mis võivad kahjustada ELi konkurentsivõimet.
Seepärast kutsutakse liikmesriike üles seadma prioriteediks haridus ja oskused, mida on vaja ELi majanduse jaoks strateegilistes sektorites alates puhtale energiale üleminekust, ringmajandusest ja tööstuse süsinikuheite vähendamisest, tervishoiust ja biotehnoloogiast, põllumajandusest ja biomajandusest kuni kaitse- ja kosmosetööstuseni. Selle saavutamiseks soovitatakse muu hulgas luua tugevamaid teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) programme.
Samuti kutsutakse soovituses üles ümber pöörama põhioskuste halvenemise suundumust. See on oluline, et kasvatada tööjõudu, kellel on tugev alus töötamiseks ja enesetäienduseks uutes tööstusharudes. Inimestesse tuleks investeerida nii avaliku kui ka erasektori vahendeid. See toob kasu nii ühiskonnale, ettevõtetele kui ka inimestele.
Häiremehhanismi aruanne
Häiremehhanismi aruanne aitab varakult kindlaks teha võimalikku makromajanduslikku tasakaalustamatust, mis võib mõjutada üksikute liikmesriikide, euroala või ELi kui terviku majandust. Selles määratakse kindlaks liikmesriigid, kes vajavad põhjalikumat analüüsi, et hinnata, kas nende olukord nõuab poliitilisi meetmeid. Häiremehhanismi aruanne on iga-aastase makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tsükli lähtepunkt.
Tänavuse aruande kohaselt on nõutav põhjalike analüüside koostamine seitsme liikmesriigi kohta, kus tuvastati tasakaalustamatus juba eelmisel aastal: Kreeka, Ungari, Itaalia, Madalmaad, Slovakkia, Rootsi ning Rumeenia.
Euroopa makromajanduse aruanne
Hiljuti kasutusele võetud Euroopa makromajanduse aruanne on aluseks nii euroala soovitusele kui ka häiremehhanismi aruandele. Selles antakse ülevaade euroala ja ELi majandusest kiiresti arenevas ülemaailmses keskkonnas ning analüüsitakse peamisi riske ja võimalusi. Peamised tähelepanu nõudvad valdkonnad on tootlikkusega seotud probleemid, ELi haavatavus ja meetmed Euroopa pikaajalise konkurentsivõime tugevdamiseks innovatsiooni edendamise, ühisturu süvendamise ja erainvesteeringute kaasamise kaudu.
Aruandes uuritakse ka Euroopa kõrget säästumäära killustatud kapitaliturgude kontekstis ning hoiuste ja investeeringute liidu võimalikku rolli kapitali tõhusamal suunamisel liidus. Lisaks analüüsitakse selles suuremate kaitsekulutuste makromajanduslikku mõju ja vaadeldakse eri liiki kaitsekulutuste tulemusi, keskendudes riigisisestele investeeringutele ning teadus- ja arendustegevusele. Täiendavalt uuritakse võimalusi Euroopa tööstussuutlikkuse tugevdamiseks, näiteks koordineeritud hangete kaudu.
Ühise tööhõivearuande ettepanek
Komisjoni ettepanek ühise tööhõivearuande kohta näitab, et tööturg on üldiselt endiselt tugev. ELi ülemaailmset konkurentsivõimet ja sotsiaalset ühtekuuluvust ohustavad siiski mitmed struktuursed puudused, nagu liiga aeglaselt kasvav tööviljakus ning märkimisväärne tööjõu ja oskuste nappus.
Järgmised sammud
Euroopa poolaasta sügispaketis esitatud dokumente arutavad nüüd eurorühm ja nõukogu, et esitatud suunised heaks kiita.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 25. november 2025
- Autor
- Esindus Eestis