Komisjon esitas ELi järgmise pikaajalise eelarve lõpliku ettepaneku

Täna võttis komisjon vastu seitsmest valdkondlikust ettepanekust koosneva paketi, millega täiendatakse ELi järgmise pikaajalise eelarve raamistikku aastateks 2028–2034. Õigusaktid hõlmavad järgmisi valdkondi:

•            ühtse turu ja tolli programm

•            õigusprogramm

•            Euratomi teadus- ja koolitusprogramm 

•            tuumaohutusalase koostöö ja dekomisjoneerimise rahastamisvahend

•            Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm (Ignalina programm)

•            otsus ülemeremaade ja -territooriumide, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise kohta

•            programm „Perikles V“

Eelarve, avaliku halduse ja pettusevastase võitluse volinik Piotr Serafin: „Tänase paketiga viime lõpule eelarveettepaneku, mis kajastab Euroopa prioriteete kuni järgmise kümnendini ja kaugemalegi. See annab ELile vahendid, et investeerida konkurentsivõimesse, vastupidavusse ja julgeolekusse ning toetada sõltumatumat ja jõukamat Euroopat.  Jääme ootama nende ettepanekute arutelu Euroopa Parlamendis ja nõukogus.“

Ühtse turu ja tolli programm kiirendab muu hulgas ELi siseturu väljakujundamist, tagab tugevama tarbijakaitse, ja vähendab halduskoormust tolli, maksustamise ja pettusevastase võitluse valdkonnas. Ühtse turu ja tolli programm, mille maht on üle 6 miljardi euro (rahastus on võrreldes ELi praeguse pikaajalise eelarvega kahekordistunud), ühendab mitu varem eraldi seisnud programmi üheks sidusaks strateegiaks, mille eesmärk on säilitada ELi majandusjulgeolek. 

Ligi 800 miljoni euro suuruse õigusprogrammiga toetatakse jätkuvalt õigusalast koostööd tsiviil- ja kriminaalasjades, õigusalast koolitust ning õiguskaitse võrdse kättesaadavuse tagamist kõigile kodanikele ja ettevõtjatele. Samuti toetab see kohtusüsteemide digitaliseerimist ning edendab kohtusüsteemi sõltumatust ja erapooletust. 

Euratomi teadus- ja koolitusprogrammile eraldatakse järgmises pikaajalises eelarves ligi 10 miljardit eurot. Sellega parandatakse ja toetatakse tuumaohutust, -julgeolekut ja -kaitset, kiirguskaitset, radioaktiivsete jäätmete käitlemist, tuumateaduse energiaga mitteseotud rakendusi, näiteks tervishoius, ning säilitatakse tuumasektori jaoks vajalikud kriitilised oskused. Üle poole eelarvest moodustab ELi panus ühisettevõttesse ITER, mis on maailma ambitsioonikaim termotuumasünteesiprojekt. Selle eesmärk on tõestada termotuumasünteesi kui suuremahulise ja süsinikuvaba energiaallika teaduslikku ja tehnilist teostatavust, mis põhineb samal toimemehhanismil nagu päike ja teised tähed.

Tuumaohutuse jätkuvaks parandamiseks Euroopas ja kolmandates riikides ühendatakse uue tuumaohutusalase koostöö ja dekomisjoneerimise rahastamisvahendiga olemasolev tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend ja dekomisjoneerimisprogramm. Lisaks jätkatakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus Ignalina programmi. See aitab Leedul dekomisjoneerida Ignalina tuumaelektrijaama,  et suurendada tuumaohutust, kaitsta töötajate ja üldsuse tervist ning ära hoida keskkonnaseisundi halvenemist.

Kolmeteistkümnele ülemeremaale ja -territooriumile (ÜMT), sealhulgas Gröönimaale antav toetus kaetakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames jätkuvalt eraldi rahastamisvahendist, mille maht on peaaegu 1 miljard eurot. ÜMTdel on ELi jaoks suur geopoliitiline ja strateegiline tähtsus, kuna neil on oluline roll liidu kriitiliste tugipunktidena oma geograafilistes piirkondades. 

Lisaks jätkatakse programmi „Perikles V“, mis aitab ennetada võltsimist ja võltsimisega seotud pettusi. Euroala ühisrahana on euro Euroopa põhihuvide hulgas. 

Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 ettepanek on nüüd valmis

Nende õigusaktidega täiendab komisjon oma ettepanekut ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta aastateks 2028–2034, mille maht on jooksevhindades peaaegu 2 triljonit eurot (ehk 1,26% ELi kogurahvatulust aastatel 2028–2034).   

Uue mitmeaastase finantsraamistiku põhijooned:  

• eelarves keskendutakse sellistele ELi prioriteetidele nagu konkurentsivõime, kaitse ja julgeolek, süsinikuheite vähendamine, kestlikkus ning majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;
• suurem paindlikkus kogu eelarve ulatuses, et Euroopa saaks kiiresti tegutseda ja reageerida, kui asjaolud ootamatult muutuvad või kui tuleb tegeleda uute poliitiliste prioriteetidega;
• lihtsamad, ühtlustatumad ja ühtsemad ELi rahastamisprogrammid, et kodanikel ja ettevõtjatel oleks lihtne rahastamisvõimalusi leida ja neid kasutada;
• kohalikele vajadustele kohandatud eelarve koos investeeringute ja reformide riiklike ja piirkondlike partnerluskavadega, et saavutada sihipärane mõju seal, kus see on kõige olulisem, ning tagada kiirem ja paindlikum toetus majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele kogu liidus;
• konkurentsivõime suuremahuline toetamine, et Euroopa saaks kindlustada tarneahelaid, laiendada innovatsiooni ning juhtida ülemaailmset liikumist puhta ja aruka tehnoloogia suunas;
• tasakaalustatud uute omavahendite pakett, mis tagab ELi prioriteetide elluviimiseks piisava tulu, minimeerides samal ajal survet riikide rahandusele.

Liikmesriigid hakkavad nüüd ELi järgmist pikaajalist eelarvet arutama nõukogus.  

Lisateave 

Täismahus pressiteade