Täna võttis komisjon vastu ettepanekud, mille eesmärk on taastada kahjustatud ökosüsteemid ja loodus kõikjal Euroopas, alates põllumajandusmaadest ja meredest kuni metsade ja linnakeskkonnani. Komisjon tegi ka ettepaneku vähendada 2030. aastaks keemiliste pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske 50% võrra.
Keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius ütles: „Eurooplased on selgelt öelnud, et nad soovivad, et EL tegutseks looduse heaks ja tooks selle nende igapäevaellu tagasi. Teadlased on selgelt öelnud, et aega ei tohi kaotada, see on otsa saamas. Ja selge on ka majanduslik argument: iga taastamisele kulutatud euro toob meile tagasi vähemalt kaheksa eurot. Selle pöördelise tähtsusega ettepaneku eesmärk on taastada elurikkus ja ökosüsteemid, et saaksime koos loodusega elada ja tegutseda. See on määrus kõigi eurooplaste ja tulevaste põlvkondade, terve planeedi ja elujõulise majanduse heaks. See on esimene omataoline kogu maailmas ja me loodame, et see annab tõuke rahvusvaheliste kohustuste võtmiseks eelseisval bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul.“
Looduse taastamise määrus Euroopa loodusele tekitatud kahju heastamiseks 2050. aastaks
Komisjon tegi täna ettepaneku võtta vastu esimene õigusakt, mis seab selged eesmärgid Euroopa looduse taastamiseks. Eesmärk on taastada 80% halvas seisundis Euroopa elupaiku ning tuua loodus tagasi kõikidesse ökosüsteemidesse alates metsadest ja põllumajandusmaast kuni mere-, magevee- ja linnaökosüsteemideni. Ettepanek täiendab kehtivaid õigusakte ning selle kohaselt hakatakse igas liikmesriigis kohaldama õiguslikult siduvaid eesmärke looduse taastamiseks eri ökosüsteemides. Siht on kohaldada looduse taastamise meetmeid 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest ning lõpuks laiendada neid kõigile ökosüsteemidele, mis vajavad 2050. aastaks taastamist.
Looduse taastamine ei ole sama mis looduskaitse ega tähenda automaatselt rohkem kaitsealasid. Kuigi looduse taastamine on ka kaitsealadel vajalik nende üha kehvema olukorra tõttu, ei pea mitte kõiki taastatud alasid muutma kaitsealadeks. Enamiku puhul seda ei tehtagi, sest taastamine ei välista majandustegevust.
Taastamine hõlmab kõiki ühiskonna osi ja on kasulik kõigile, seda tuleb teha kaasavalt ning sellest on eriti palju kasu neile, kes sõltuvad elatise hankimisel otseselt heas seisundis loodusest, sealhulgas põllumajandustootjatele, metsandusettevõtjatele ja kaluritele. Tänu ökosüsteemi teenustele, mis toetavad toiduga kindlustatust ja ökosüsteemide vastupanuvõimet ning aitavad vastu seista ja leevendada kliimamuutusi ning kaitsta inimeste tervist, toob iga looduse taastamiseks kulutatud euro tagasi 8–38 eurot. Samuti tähendab see rohkem loodust meie maastikel ja igapäevaelus ning tõendatavat kasu nii tervisele ja heaolule kui ka kultuuri ja meelelahutuse mõttes.
Määrusega kehtestatakse taastamiseesmärgid ja -kohustused paljude maismaa- ja mereökosüsteemide jaoks. Enim tähelepanu pööratakse ökosüsteemidele, millel on suurim potentsiaal siduda ja talletada süsinikdioksiidi ning ennetada loodusõnnetusi (näiteks üleujutusi) või vähendada nende mõju. Uus määrus põhineb kehtivatel õigusaktidel, kuid hõlmab kõiki ökosüsteeme ega piirdu elupaikade direktiivi ja Natura 2000 kaitsealadega. Eesmärk on suunata kõik looduslikud ja poollooduslikud ökosüsteemid 2030. aastaks taastumise teele. Selleks eraldab EL märkimisväärsed summad: praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel eraldatakse elurikkusega seotud kulutusteks, sealhulgas taastamiseks, ligikaudu 100 miljardit eurot.
Eesmärgid on järgmised.
- 2030. aastaks peatub tolmeldajate populatsioonide vähenemine ja sealt edasi nende arvukus suureneb.
- 2030. aastaks peatub roheliste linnaalade kadumine, 2050. aastaks nende osakaal suureneb 5% võrra. Iga Euroopa linn ja äärelinn on puudega kaetud vähemalt 10% ulatuses ning hoonetesse ja taristusse integreeritakse rohealad.
- Põllumajanduslike ökosüsteemide elurikkus suureneb ning on näha positiivseid muutusi rohumaa liblikate ja põllumajandusmaa lindude arvukuses ning põllumaa mineraalmuldade orgaanilise süsiniku sisalduse ja põllumajandusmaa mitmekesiste maastikuelementide osas.
- Põllumajandusmaadel ja turba kaevandamise aladel taastatakse kuivendatud turbaalad.
- Metsa ökosüsteemide elurikkus suureneb ja metsade ühenduvus paraneb, suureneb lagupuidu ja ebaühtlaselt vananenud metsade osakaal, metsalindude arvukus ja orgaanilise süsiniku varu.
- Taastatakse mereelupaigad, näiteks mererohualad ja settelised põhjad, ning delfiinide ja pringlite, samuti haide ja merelindude elupaigad.
- Kõrvaldatakse jõetõkked, et 2030. aastaks oleks vähemalt 25 000 km jõgesid vabalt voolavad jõed.
Et aidata eesmärke saavutada ja säilitada samal ajal riikide oludega arvestav paindlikkus, kohustaks määrus liikmesriike töötama tihedas koostöös teadlaste, huvitatud sidusrühmade ja üldsusega välja riiklikud taastamiskavad. Ranged eeskirjad keemiliste pestitsiidide kasutamise vähendamiseks Teadlased ja tavakodanikud on üha enam mures pestitsiidide kasutamise ning nende jääkide ja metaboliitide kuhjumise pärast keskkonnas. Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes palusid eurooplased otsustavalt tegutseda pestitsiidide kasutamise ja nendega seotud riskide vähendamiseks. Pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi alusel kehtivad nõuded on osutunud liiga leebeks ja neid on rakendatud ebaühtlaselt. Samuti ei ole oldud piisavalt edukad integreeritud kahjuritõrje ning muude alternatiivsete lähenemisviiside meetodite kasutamisel. Keemilised pestitsiidid kahjustavad inimeste tervist ja põhjustavad elurikkuse vähenemist põllumajanduspiirkondades. Need saastavad õhku, vett ja keskkonda laiemalt. Seepärast teeb komisjon ettepaneku selgete ja siduvate eeskirjade kohta.
- Seatakse õiguslikult siduvad eesmärgid ELi ja liikmesriikide tasandil vähendada 2030. aastaks 50% keemiliste pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske. Liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud vähendamiseesmärgid kindlaksmääratud parameetrite piires, et tagada kogu ELi hõlmavate eesmärkide saavutamine. Tundlikel aladel keelatakse igasugune pestitsiidide kasutamine. Pestitsiidide kasutamine keelatakse sellistes kohtades nagu linna haljasalad, sealhulgas avalikud pargid või aiad, mänguväljakud, puhke- või spordiväljakud, avalikud teed ja Natura 2000 kaitsealad ning kõik ökoloogiliselt tundlikud alad, mida tuleb kaitsta tolmeldajate pärast.
Ettepanekuga muudetakse praegune direktiiv määruseks, mis on vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Sellega lahendatakse probleemid, mis tulenevad kehtivate eeskirjade nõrgast ja ebaühtlasest rakendamisest viimase kümne aasta jooksul. Ülemineku toetamine
Põllumajandustootjate ja teiste kasutajate toetamiseks üleminekul kestlikumatele toidutootmissüsteemidele tehakse järgmist.
- Uued ühise põllumajanduspoliitika eeskirjad, millega tagatakse, et põllumajandustootjatele hüvitatakse kõik uute eeskirjade rakendamisega seotud kulud viieaastase üleminekuperioodi jooksul.
- Jõulisemad meetmed, et suurendada bioloogiliste ja madala riskiastmega alternatiivide valikut turul.
- Teadus- ja arendustegevus ELi programmi „Horisont“ raames, et toetada uusi tehnoloogiaid ja meetodeid, sealhulgas täppispõllumajandust.
- Mahepõllumajanduse tegevuskava, et saavutada strateegias „Talust taldrikule“ pestitsiidide suhtes püstitatud eesmärgid.
Järgmised sammud
Mõlemat ettepanekut arutavad nüüd Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Rakendamine toimub järk-järgult: looduse taastamise meetmed peavad olema kehtestatud 2030. aastaks, pestitsiididega seotud eesmärgid tuleks aga samaks aastaks juba saavutada.
Taust
Üle poole maailma SKPst sõltub loodusest ja selle pakutavatest teenustest ning üle 75% kogu maailma toidukultuuriliikidest sõltub tolmeldamisest.
Euroopa looduse seisund on murettekitavalt halvenemas, kusjuures üle 80% elupaikadest on halvas seisukorras. Kõige rohkem kannatavad märgalad, turbaalad, rohumaad ja luiteelupaigad. Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas on märgalad alates 1970. aastast kahanenud 50. Viimase kümne aasta jooksul on vähenenud 71% kalade ja 60% kahepaiksete populatsioonidest. Aastatel 1997–2011 oli elurikkuse vähenemise hind hinnanguliselt 3,5–18,5 triljonit eurot aastas.
Määruse mõju hinnang näitas, et looduse taastamisest saadav kasu kaalub kulud kaugelt üles. Turbaalade, märgalade, metsade, nõmmealade ja võsa, rohumaade, jõgede, järvede, mere- ja lammielupaikade ning rannikualade märgalade taastamisest saadav majanduslik kasu on hinnanguliselt kaheksa korda suurem kui kulud.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 22. juuni 2022
- Autor
- Esindus Eestis