Põhisisu juurde
Esindus Eestis
  • Pressiteade
  • 3. märts 2021
  • 2 min lugemist

Komisjon esitas suunised eelarvepoliitika edasiseks kujundamiseks

p045646-545593_1.jpg
© EU
Euroopa Komisjon võttis täna vastu teatise, milles antakse liikmesriikidele üldiseid suuniseid eelarvepoliitika edaspidiseks kujundamiseks. Komisjon esitab teatises oma seisukohad ka üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamise või jätkamise kohta.

Inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis ütles: „ELi majanduses on tekkinud lootusesäde, kuid praegu kahjustab pandeemia jätkuvalt inimeste sissetulekuid ja majandust laiemalt. Selle mõju leevendamiseks ning jätkusuutliku taastumise tagamiseks ütleme selgelt välja, et eelarvetoetus peaks jätkuma nii kaua kui vaja. Praeguste märkide põhjal jääks üldine vabastusklausel kehtima 2022. aastal ja selle kohaldamine lõpetataks 2023. aastal. Liikmesriigid peaksid taasterahastut võimalikult hästi ära kasutama, kuna see annab neile ainulaadse võimaluse toetada oma majandust ilma riigi rahandust koormamata. Õigeaegsed, ajutised ja sihipärased meetmed aitavad keskpikas perspektiivis sujuvalt naasta kestliku eelarve juurde.“

Suunised kooskõlastatud eelarvepoliitika kujundamiseks

Teatises märgitakse, et eelarvepoliitika peaks jääma paindlikuks ja kohanema muutuva olukorraga. See tähendab, et toetusmeetmeid ei tohiks enneaegselt lõpetada, vaid need tuleks säilitada nii käesoleval kui ka järgmisel aastal. Teatises on märgitud, et terviseriskide vähenedes tuleks eelarvemeetmed suunata järk-järgult ümber sihipärasematele ja tulevikku vaatavatele meetmetele, mille eesmärgiks on kestlik taastumine, ning et eelarvepoliitika kujundamisel tuleks võtta arvesse taasterahastu mõju. Samuti tuleks eelarvepoliitikas arvestada majanduse taastumise ulatust ja riigi rahanduse kestlikkust pikemas perspektiivis.

Suunised aitavad liikmesriikidel ette valmistada regulaarseid stabiilsusprogramme, mis esitatakse komisjonile 2021. aasta aprillis.

Kaalutlused üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamiseks või jätkamiseks

Komisjon tegi 2020. aasta märtsis ettepaneku käivitada üldine vabastusklausel osana strateegiast, mille eesmärk on reageerida pandeemiale kiiresti, jõuliselt ja koordineeritult. See võimaldas liikmesriikidel võtta meetmeid kriisiga toimetulekuks, kaldudes kõrvale eelarvenõuetest, mida tavapäraselt Euroopa eelarveraamistiku alusel kohaldatakse.

Teatises esitatakse komisjoni seisukohad selle kohta, kuidas tuleks teha otsus vabastusklausli kohaldamise lõpetamise või jätkamise kohta. Komisjoni arvates tuleks otsuse tegemisel lähtuda üldisest majandusolukorrast, tuginedes kvantitatiivsetele kriteeriumidele. Selleks kriteeriumiks sobib Komisjoni hinnangul ELi või euroala majandustegevuse tase võrreldes kriisieelse tasemega (2019. aasta lõpp). Esialgsed andmed viitavad, et  vabastusklausli kohaldamist tuleks 2022. aastal jätkata ja 2023. aastal see lõpetada.

Komisjon hindab vabastusklausli kohaldamise jätkamist või lõpetamist 2021. aasta kevadprognoosi alusel, mis avaldatakse mai esimeses pooles.

Ka pärast vabastusklausli kohaldamise lõpetamist võetakse jätkuvalt arvesse iga riigi olukorda. Juhul kui liikmesriik ei ole saavutanud kriisieelset majandustegevuse taset, rakendatakse jätkuvalt stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkusi, eriti eelarvesuuniste andmisel.

Soovitused taasterahastu parimaks ärakasutamiseks

Teatises esitatakse mõned üldised suunised liikmesriikide 2022. aasta ja keskpika perioodi eelarvepoliitika kohta, sealhulgas seoses taasterahastu vahenditega. Rahastust antakse liikmesriikidele toetustena 312,5 miljardit eurot ja laenudena kuni 360 miljardit eurot, et toetada reforme ja investeeringuid. Taasterahastu rakendamisel on oluline mõju ka riikide eelarvepoliitikale. Sellest rahastatavad kulutused annavad lähiaastatel majandusele olulise tõuke, ilma et see suurendaks riikide eelarvepuudujääki ja võlga. Samuti innustab see liikmesriike muutma oma eelarvepoliitikat majanduskasvu soodustavamaks. Rahastu toetustega rahastatavad avaliku sektori investeeringud peaksid lisanduma avaliku sektori praegustele investeeringutele. Ainult juhul, kui rahastust rahastatakse kvaliteetseid investeeringuid, aitab see kaasa majanduse taastumisele ja potentsiaalse majanduskasvu suurendamisele, eriti kombineeritult struktuurireformidega kooskõlas riigipõhiste soovitustega.

Liikmesriigid peaksid rahastut võimalikult hästi ära kasutama, et toetada majanduse taastumist, suurendada potentsiaalset majanduskasvu ning parandada oma eelarvepositsiooni pikemas perspektiivis.

 

Lisateave

Küsimused ja vastused: Komisjon esitab suunised koroonaviiruse pandeemiale reageerimiseks võetavate eelarvepoliitika meetmete kohta

Teatis: üks aasta pärast COVID-19 puhangu algust: eelarvepoliitika meetmed

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
3. märts 2021