Euroopa Komisjon võttis täna vastu mahuka transpordipaketi, mille eesmärk on kiirendada Euroopa kiirraudteevõrgu kasutuselevõttu ning hoogustada investeeringuid taastuvkütustesse ja vähese CO2-heitega kütustesse lennundus- ja veetranspordisektoris. Paketi märksõnad on konkurentsivõime ja kestlikkus ning eesmärk muuta ELi transpordisüsteem tõhusamaks, paremini ühendatuks, juurdepääsetavamaks, keskkonnahoidlikumaks ja vastupidavamaks.
Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide eest vastutav juhtiv asepresident Raffaele Fitto: ”Kiirraudtee on ühtekuuluvus tegudes. Pealinnadevaheliste reisiaegade lühendamine kogu Euroopas on käegakatsutav ja praktiline samm muuta Euroopa ühtsemaks ja tõhusamaks. See toob inimesed teineteisele lähemale, muudab ettevõtluse kogu ELis lihtsamaks ning aitab kaasa sellele, mida me nimetame “õiguseks jääda.”
Kiirem ja paremini ühendatud raudtee kogu Euroopas
Uues kiirraudtee tegevuskavas on esitatud sammud, mis on vajalikud kiirema, koostalitlusvõimelisema ja paremini ühendatud Euroopa raudteevõrgu loomiseks aastaks 2040. Eesmärk on lühendada reisimisele kuluvat aega ja muuta raudtee lühematele lennureisidele atraktiivsemaks alternatiiviks. See suurendaks reisijate arvu ning toetaks piirkondlikku majandust ja turismi. Toetudes üleeuroopalisele transpordivõrgule (TEN-T) nähakse kavaga ette peamiste transpordisõlmede ühendamine kiirusega 200 km/h ja üle selle. Reisijad saaksid edaspidi praeguse seitsme tunni asemel Berliinist Kopenhaagenisse sõita nelja tunniga ja Sofiast Ateenasse kuue tunniga praeguse 13 tunni ja 40 minuti asemel. Uued piiriülesed ühendused võimaldaksid ka kiiremaid ja lihtsamaid teekondi, nagu Pariisist Lissaboni Madridi kaudu, ning paremat ühenduvust Balti riikide pealinnade vahel.
Visiooni elluviimiseks pakub komisjon välja järgmised tegevussuunad.
Piiriülesed kitsaskohad. Nende kaotamiseks tuleks kehtestada siduvad tähtajad 2027. aastaks ning teha kindlaks kiiruse suurendamise võimalused, sealhulgas üle 250 km/h, kus see on majanduslikult mõttekas.
Koordineeritud rahastamine. Selleks on vaja strateegilist dialoogi liikmesriikide, tööstuse ja rahastajatega, mille tulemusena sünniks nn kiirraudtee kokkulepe vajalike investeeringute kaasamiseks.
Paremad tingimused raudteetööstuse ja raudteeveo-ettevõtjate jaoks. Seda on vaja, et soodustada investeerimist ja uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja toetada ettevõtjate konkurentsivõimelist tegutsemist, muu hulgas tähendab see atraktiivsemat regulatiivset keskkonda. Selleks on kavas tõhustada ka piiriüleseid piletimüügi- ja broneerimissüsteeme, toetada kasutatud veeremi turgu, kiirendada ELi digitaalsete juhtimissüsteemide kasutuselevõttu ning edendada teadus- ja arendustegevust, samuti koostööd skaleeritavate lahenduste valdkonnas.
Samuti soovib komisjon tugevdada ELi tasandil juhtimist, parandada piiriüleste kaugteenuste läbilaskevõime koordineerimist ning lihtsustada standardimist ja lubade andmist.
Lisaks lühematele sõiduaegadele aitab kava vähendada ummikuid ja suurendab läbilaskevõimet tavaliinidel, hõlbustades öist rongiliiklust, kaubavedusid ja sõjaväelist liikuvust ning suurendades samal ajal Euroopa konkurentsivõimet turismis ja tööstuses.
Investeeringud taastuvatesse ja vähese CO2 heitega kütustesse
Komisjon võttis vastu ka säästva transpordi investeerimiskava, millega suurendatakse investeeringuid taastuvkütustesse ja vähese CO2-heitega kütustesse, eeskätt lennunduses ja veetranspordis. Algatuste RefuelEU Aviationi ja FuelEU Maritime eesmärkide saavutamiseks on 2035. aastaks vaja ligikaudu 20 miljonit tonni säästvaid kütuseid (biokütused ja e-kütused), milleni jõudmiseks on vaja investeerida hinnanguliselt 100 miljardit eurot. Täna esitletud kava saadab investoritele selge signaali, et Euroopa eesmärgid jäävad kehtima ja et komisjon toetab üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. Kiirendades kohapeal bioloogiliste ja mittebioloogiliste kütuste tootmist, saab Euroopa vähendada oma sõltuvust imporditud fossiilkütustest, suurendada oma tööstuse konkurentsivõimet ja juhtida kogu maailmas üleminekut puhtale energiale.
Eesmärk on mobiliseerida 2027. aastaks ELi vahendite kaudu vähemalt 2,9 miljardit eurot:
- vähemalt 2 miljardit eurot kestlikele alternatiivkütustele programmi „InvestEU“ raames;
- 300 miljonit eurot Euroopa vesinikupanga kaudu, et toetada vesinikupõhiseid kütuseid lennunduses ja laevanduses;
- 446 miljonit eurot innovatsioonifondi raames sünteetilise lennukikütuse ja laevakütuse projektidele;
- 133,5 miljonit eurot kütustega seotud teadusuuringuteks ja innovatsiooniks programmi „Euroopa horisont“ raames.
Lisaks nendele meetmetele valmistub komisjon koos liikmesriikidega käivitama 2025. aasta lõpuks katseprojekti, mille eesmärk on võtta sünteetilise lennukikütuse projektide jaoks kasutusele vähemalt 500 miljonit eurot. Komisjon töötab ka selle nimel, et tugevdada turuinvesteeringute tingimusi investeeringupuudujäägi katmiseks. Keskpikas perspektiivis soovib komisjon luua mehhanismi kütusetootjate ja ostjate ühendamiseks, mis tagaks tulukindluse ja vähendaks investeerimisriski. Kavaga tugevdatakse ka rahvusvahelisi partnerlusi, et laiendada ülemaailmset kütusetootmist ja soodustada importi, mis vastab ELi säästlikkuse kriteeriumidele, tagades samal ajal ELi tootjatele ja kasutajatele ausa konkurentsi.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 5. november 2025
- Autor
- Esindus Eestis