Euroopa Komisjon tutvustas täna ELi tegevuskava, mille eesmärk on suurendada haiglate ja tervishoiuteenuste osutajate küberturvalisust. Tegevuskava on president von der Leyeni poliitiliste suuniste kohaselt üks tema uue ametiaja 100 esimese päeva prioriteetidest.
Digitaliseerimine muudab tervishoidu põhjalikult. Digilugu, telemeditsiin ja tehisintellektipõhine diagnostika aitavad patsientidele paremaid teenuseid pakkuda. Samas võivad küberründed raviprotseduure edasi lükata, kiirabis ülekoormust tekitada ja põhjustada katkestusi elutähtsates teenustes ning ohustada otseselt inimelu. 2023. aastal teatasid liikmesriigid 309 olulisest küberturvalisuse intsidendist, mis mõjutasid tervishoiusektorit – seda on rohkem kui üheski teises kriitilise tähtsusega sektoris.
Henna Virkkunen, tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident: „Tänapäeva tervishoid on tänu digipöördele jõudsalt edasi liikunud ning see tähendab, et inimesed on saanud kasu parematest tervishoiuteenustest. Kahjuks ähvardavad tervishoiusüsteemi ka küberintsidendid ja -ohud. Täna avaldatud tegevuskava aitab tagada tervishoiusüsteemide, terviseasutuste ja ühendatud meditsiiniseadmete vastupidavuse. Ennetamine on parem kui ravi, nii et peame küberründed eeskätt ära hoidma. Kui need siiski juhtuvad, peab meil olemas olema kõik vajalik, et ründed avastada, neile kiiresti reageerida ja normaalne olukord taastada.“
Tegevuskava näeb muu hulgas ette, et ELi küberturvalisuse amet ENISA looks haiglate ja tervishoiuteenuste osutajate jaoks üleeuroopalise küberturvalisuse tugikeskuse, mis pakuks spetsiaalselt neile mõeldud juhiseid, töövahendeid, teenuseid ja koolitust.
Tegevuskava keskendub järgmisele:
- Tõhusam ennetustöö. Tegevuskava aitab parandada tervishoiusektori valmisolekut hoida ära küberintsidente, näiteks pakutakse välja konkreetsed juhised esmatähtsate küberturbetavade rakendamiseks. Teiseks võivad liikmesriigid kasutusele võtta nn küberturvalisuse vautšerid, et pakkuda abi mikro-, väikestele ja keskmise suurusega haiglatele ja tervishoiuteenuse osutajatele. Lisaks paneb EL kokku tervishoiutöötajatele mõeldud õppematerjalid küberturvalisuse kohta.
- Ohtude kiirem tuvastamine. Haiglate ja tervishoiuteenuse osutajate küberturvalisuse tugikeskus loob 2026. aastaks üleeuroopalise varajase hoiatamise süsteemi, mis hakkab andma peaaegu reaalajas hoiatusi võimalike küberohtude kohta.
- Küberrünnetele reageerimine. Tegevuskavas tehakse ettepanek luua ELi küberreservi raames tervishoiusektori jaoks kiirreageerimisteenus. Reserv pakub intsidentidele reageerimise teenuseid, mida osutavad usaldusväärsed teenuseosutajad. Tervishoiuorganisatsioonide jaoks koostatakse käsiraamatud konkreetsetele küberturvalisuse ohtudele (kaasa arvatud lunavaranõuetele) reageerimiseks ning lisaks sellele võidakse korraldada riikide küberturvalisuse õppused.
- Heidutus. Siin on peamine vahend küberdiplomaatia, mis on ELi ühine diplomaatiline vastus kuritahtlikule kübertegevusele.
Tegevuskava hakatakse rakendama koos tervishoiuteenuse osutajate, liikmesriikide ja küberturvalisuse kogukonnaga. Selleks, et kasu patsientidele ja tervishoiuteenuste osutajatele oleks võimalikult suur, algatab komisjon tegevuskava kohta avaliku konsultatsiooni. Tegevuskava on esimene samm tervishoiusektori küberturvalisuse suurendamiseks. 2025. ja 2026. aastal on kavas võtta konkreetsemaid meetmeid. Avaliku konsultatsiooni tulemusi kasutatakse aasta lõpus edasiste soovituste andmiseks.
Lisateave
Haiglate ja tervishoiuteenuste osutajate küberturvalisuse teemaline Euroopa tegevuskava
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 15. jaanuar 2025
- Autor
- Esindus Eestis