Skip to main content
Esindus Eestis logo
Esindus Eestis
Pressiteade16 detsember 2021Esindus Eestis

Komisjon tegi ettepaneku hoonete energiatõhususe suurendamiseks

Building renovation site

Komisjon tegi ettepaneku viia hoonete energiatõhususe eeskirjad kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega ja muuta 2050. aastaks ELi hooned heitevabaks. Ettepanek hõlbustab kodude, koolide, haiglate, kontorite ja muude hoonete renoveerimist kogu Euroopas, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja energiakulusid ning tõsta miljonite eurooplaste elukvaliteeti.

Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamine muudab komisjoni Euroopa renoveerimislaine strateegia konkreetseteks seadusandlikeks meetmeteks.

Energeetikavolinik Kadri Simson ütles: „Hooned on Euroopa suurim energiatarbija, kasutades 40% energiast ja tekitades 36% kasvuhoonegaaside heitkogustest. Põhjus on selles, et enamik ELi hooneid ei ole energiatõhusad ja tarbivad endiselt peamiselt fossiilkütuseid. Peame kiiresti midagi ette võtma, sest 2050. aastal, mil Euroopa peab olema kliimaneutraalne, on üle 85% praegustest hoonetest endiselt alles. Kodude energiatõhususe suurendamine on vastus ka kõrgetele energiahindadele – ELi väikseima energiatõhususega hooned tarbivad mitu korda rohkem energiat kui uued või korralikult renoveeritud hooned. Sageli on kõige halvemas olukorras need, kes ei ela energiatõhusates majades ja kel on seetõttu raskusi arvete tasumisega. Renoveerimine vähendab nii hoonete energiajalajälge kui ka kodumajapidamiste energiakulusid, soodustades samas ka majandustegevust ja töökohtade loomist.“

Komisjon teeb ettepaneku, et alates 2030. aastast peavad kõik uued hooned olema heitevabad. Kõik uued üldkasutatavad hooned peavad olema heitevabad juba alates 2027. aastast. See tähendab, et hooned peavad tarbima vähe energiat, kasutama võimalikult palju taastuvaid energiaallikaid, mitte tekitama kohapeal fossiilkütustest pärinevat CO2-heidet ning märkima oma energiamärgisele hoone globaalse soojendamise potentsiaali, mis põhineb hoone olelusringi jooksul tekkivatel heitkogustel.

Renoveerimisega seoses tehakse ettepanek võtta kasutusele uued ELi energiatõhususe miinimumnõuded, mille kohaselt tuleb 15% iga liikmesriigi halvima energiatõhususega hoonefondist viia energiamärgiselt G vähemalt märgiseni F mitteeluhoonete puhul 2027. aastaks ja eluhoonete puhul 2030. aastaks. Energiamärgised annavad teavet energiatarbimise kohta ning on olulised investeerimis-, ostu- ja rendiotsuste tegemiseks. Praeguste ettepanekutega muutuvad energiamärgised selgemaks ja sisaldavad täpsemat teavet. Energiamärgise kohustus laieneb põhjalikult renoveeritavatele hoonetele, uuendatava rendilepinguga hoonetele ja kõigile üldkasutatavatele hoonetele. Hoonetel või hooneosadel, mida pakutakse müügiks või rentimiseks, peab samuti olema energiamärgis, mis peab olema märgitud kõikides müügi- ja rendikuulutustes. 2025. aastaks peavad kõik energiamärgised põhinema ühtlustatud skaalal A–G.

Riiklikud hoonete renoveerimise kavad integreeritakse täielikult riiklikesse energia- ja kliimakavadesse. See tagab edusammude võrreldavuse ja jälgimise ning loob otsese seose rahaliste vahendite kaasamisega ning vajalike reformide ja investeeringute käivitamisega. Renoveerimiskavad peavad sisaldama tegevuskavasid fossiilkütuste kasutuse järkjärguliseks kaotamiseks küttes ja jahutuses hiljemalt 2040. aastaks ning kava, mille abil muuta riigi hoonefond 2050. aastaks heitevabaks.

Lihtsam juurdepääs teabele ja tarbijate väiksemad kulud aitavad renoveerimist kiirendada. Kasutusele võetakse hoone renoveerimispass, mis annab omanikele võimaluse lihtsustada planeerimist ja järkjärgulist renoveerimist. Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles lisama renoveerimisega seotud kaalutlused avaliku ja erasektori rahastamiseeskirjadesse ning looma sobivad vahendid, eelkõige väikese sissetulekuga majapidamiste jaoks. Alates 2027. aastast ei toetata rahaliselt fossiilkütustel töötavate katelde paigaldamist ja liikmesriikidele antakse õiguslik võimalus keelata fossiilkütuste kasutamine hoonetes.

Uute eeskirjadega soodustatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja aruka tehnoloogia kasutamist ning kutsutakse üles looma hoonete digiandmebaase. Seoses liikuvusega toetatakse ettepanekus elektrisõidukite laadimistaristu kasutuselevõttu elu- ja ärihoonetes ning luuakse jalgratastele rohkem parkimiskohti.

Taust

Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamine on osa komisjoni paketist „Eesmärk 55“ eesmärgiga viia ellu Euroopa roheline kokkulepe ja Euroopa kliimamäärus.

Lisateave

Täispikk pressiteade täiendava taustaga

Küsimused ja vastused hoonete energiatõhususe kohta

Asepresident Timmermansi ja energeetikavolinik Simsoni sõnavõtud pressikonverentsil

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
16 detsember 2021
Autor
Esindus Eestis