Komisjon tegi ettepaneku reformida pankade kriisiohjet

Euroopa Komisjon võttis vastu ettepaneku kohandada ja veelgi tugevdada ELis pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistikku, keskendudes keskmise suurusega ja väiksematele pankadele.

Ettepanek annab ametiasutuste käsutusse mitmesuguseid vahendeid, et nad saaksid korraldada maksejõuetu, mis tahes suuruse ja ärimudeliga panga nõuetekohase turult väljumise. Eelkõige on tänu sellele panganduskriiside korral lihtsam kasutada sektori rahastatavaid turvavõrke hoiustajate kaitsmiseks, näiteks viia nad maksejõuetust pangast üle elujõulisesse panka. Selline turvavõrkude kasutamine peab üksnes täiendama pankade sisemist kahjumikatmisvõimet.

Asepresident Valdis Dombrovskis: „ELi pangandussüsteem on heas vormis tänu  reformidele, mida oleme alates finantskriisist ellu viinud. Meie pangad on nüüd tugevamad ja neil on paremad võimalused šokkidele vastu pidada. Täna astume veel ühe sammu, et kõigi maksejõuetute pankadega saaks tegeleda tulemuslikumalt ja ühtsemalt, kui selleks peaks vajadus tekkima. Meie põhimõtted jäävad samaks: säilitada finantsstabiilsus, kaitsta maksumaksjate raha ja suurendada hoiustajate kindlustunnet. Need ettepanekud aitavad ka viia lõpule pangandusliidu – eduka majandus- ja rahaliidu nurgakivi – loomise.“

Ettepanekul on järgmised eesmärgid.

Säilitada finantsstabiilsus ja kaitsta maksumaksjate raha

• Tänu ettepanekule on hoiuste tagamise skeeme kriisiolukordades lihtsam kasutada, et kaitsta hoiustajaid (füüsilisi isikuid, ettevõtteid, avaliku sektori asutusi jne) kahjumi eest, et hoida ära tagajärgede ülekandumine teistesse pankadesse ning negatiivne mõju ühiskonnale ja majandusele. Tuginedes sektori rahastatavatele turvavõrkudele (nt hoiuste tagamise skeemid ja kriisilahendusfondid), kaitseb ettepanek paremini ka maksumaksjaid, kelle raha ei ole vaja kasutada finantsstabiilsuse säilitamiseks. Hoiuste tagamise skeeme saab sel eesmärgil kasutada ainult pärast pankade sisemise kahjumikatmisvõime ammendumist ja ainult selliste pankade jaoks, mille puhul juba oli kavas kasutada kriisilahendust.

Kaitsta reaalmajandust panga maksejõuetuse tagajärgede eest

• Kriisilahendus on peamine kriisiohjevahend ning kavandatavad eeskirjad võimaldavad ametiasutustel selle täielikult ära kasutada. Erinevalt likvideerimisest võib kriisilahendus olla vähem häiriv, sest kliendil jääb juurdepääs oma kontodele alles, näiteks kui ta kantakse üle teise panka. Lisaks säilivad panga kriitilise tähtsusega funktsioonid. See toob kasu majandusele ja ühiskonnale üldisemalt.

Kaitsta hoiustajaid paremini

• Hoiuste tagamise skeemi direktiivis on sätestatud, et tagada tuleb 100 000 eurot hoiustaja ja panga kohta. See piirmäär jääb kehtima kõigile kõlblikele ELi hoiustajatele. Kuid ettepanekuga ühtlustatakse hoiustajate kaitse norme kogu ELis veelgi. Uue raamistikuga laiendatakse hoiustajate kaitset avaliku sektori asutustele (st haiglatele, koolidele, omavalitsustele) ning rahale, mille kliendid on hoiustanud teatavat liiki vahenditesse (st investeerimisühingutesse, makseasutustesse, e-raha asutustesse). Ettepanek sisaldab lisameetmeid, et ühtlasemalt kaitsta 100 000 eurot ületavaid ajutisi suuri saldosid, mis on seotud konkreetsete elusündmustega (nt pärand või kindlustushüvitised).

Ettepanekut hakkavad nüüd arutama Euroopa Parlament ja nõukogu.

Lisateave

Pressiteade täiendava infoga

Asepresident Dombrovskise ja volinik McGuinnessi sõnavõtt pressikonverentsil