Euroopa Komisjon võttis täna vastu Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud positiivse hinnangu. See on oluline samm selleks, et EL saaks taaste- ja vastupidavusrahastust Eestile välja maksta 969,3 miljonit eurot. Rahastust toetatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskavas esitatud investeeringute ja reformide rakendamist. Sellel on tähtis roll, et Eesti saaks COVID-19 pandeemiast tugevamana välja tulla.
Taaste- ja vastupidavusrahastu on peamine NextGenerationEU vahend, millest eraldatakse kuni 800 miljardit eurot (jooksevhindades) investeeringute ja reformide toetamiseks kogu ELis. Eesti taaste- ja vastupidavuskava on osa mahukast koordineeritud toetusmehhanismist, mille Euroopa Liit COVID-19 pandeemia taustal käiku lasi, et täita Euroopa suured eesmärgid: viia läbi rohe- ja digipööre ning tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust ning ühtekuuluvust ühtsel turul.
Komisjon hindas Eesti kava taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud kriteeriumide alusel. Komisjon kaalus eelkõige seda, kas Eesti kavas esitatud investeeringud ja reformid toetavad rohe- ja digipööret, aitavad tõhusalt lahendada Euroopa poolaasta raames viidatud probleeme ning toetavad kasvupotentsiaali, töökohtade loomist ning majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet.
Kava toetab rohe- ja digipöörde elluviimist Eestis
Komisjon leidis oma hinnangus, et Eesti kava alusel eraldatakse 41,5% kavaga ettenähtud kogusummast kliimaeesmärke toetavatele meetmetele. See hõlmab investeeringuid näiteks vesinikutehnoloogiasse, roheliste kutseoskuste täiendamisse, ettevõtjatele rohepöörde hõlbustamisse, samuti selleks, et VKEdel oleks parem juurdepääs keskkonnahoidlikule rahastusele. Kavas on esitatud meetmed hoonete energiatõhususe parandamiseks ning plaan põlevkivi kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks koos sihtide ja meetmetega, mis sätestatakse energeetikasektori riiklikus arengukavas. Rohelisele majandusele üleminekut toetavad transpordisektori meetmed hõlmavad Tallinna piirkonna jaoks ühise ühistranspordisüsteemi loomist, raudteede elektrifitseerimist ja Rail Baltica projekti arendamist, et ühendada Eesti, Läti ja Leedu pealinnad Poola ja ülejäänud ELiga.
Komisjon leidis oma hinnangus, et Eesti kava alusel eraldatakse 21,5% kavaga ettenähtud kogusummast digiülemineku toetuseks. Kava sisaldab meetmeid, millega toetatakse väikeste, keskmise suurusega ja mikroettevõtjate digiüleminekut ning digilahenduste kiiremat kasutuselevõttu ehitus- ja autokaubavedudes. Kava aitab ka avalikku sektorit veelgi kaasajastada, tuginedes digitehnoloogia edukale kasutuselevõtule avalike teenuste osutamisel Eestis viimastel aastatel. Investeeringud kiirendavad ka ülikiirete internetivõrkude rajamist maapiirkondades.
Eesti majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime tugevdamine
Komisjon leiab, et Eesti kava sisaldab üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad tõhusalt lahendada viimastel aastatel Eestile esitatud riigipõhistes soovitustes kirjeldatud majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme.
Reformid ja investeeringud taastuvenergia, säästva liikuvuse ja avalike teenuste edasise digiteerimise valdkonnas peaks keskpikas ja pikas perspektiivis toetama kestlikku majanduskasvu ja tööhõivet. Selleks et parandada arstiabi kättesaadavust, nähakse kavaga ette ka meetmed esmatasandi arstiabi tugevdamiseks, tervishoiutöötajate arvu suurendamiseks, tervishoiutaristu ja e-tervishoiusüsteemi tõhustamiseks ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks. Noorte töötuse vähendamise meetmetega toetatakse noori töökogemuse saamisel, oskuste parandamisel ja riigi kasvupotentsiaali suurendamisel. Pikaajalist hooldust, soolist palgalõhet ja töötuskindlustushüvitist käsitlevate meetmetega soovitakse suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust. Lisaks on kavas luua rahapesu andmebüroos strateegiline analüüsikeskus, mis aitaks ennetada rahapesuriske ja neile reageerida.
Komisjon leidis, et kava on terviklik ja tasakaalustatud vastus Eesti majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale.
Peamiste investeerimis- ja reformiprojektide toetamine
Eesti kava sisaldab projekte kuues Euroopa juhtvaldkonnas. Need on investeerimisprojektid kõigile liikmesriikidele olulistes valdkondades, mis loovad töökohti ja majanduskasvu ning aitavad üleminekul rohe- ja digimajandusele. Näiteks Eesti investeeringud taastuvenergiasse, säästvasse transporti ja digitaalsete avalike teenuste ajakohastamisse panustavad juhtvaldkondadesse „Power Up“ (energiatootmine), „Recharge and Refuel“ (laadimine ja tankimine), „Modernise“ (moderniseerimine) ning „Reskill and upskill“ (ümberõpe ja oskuste täiendamine).
Komisjon leiab oma hinnangus, et ükski kavas sisalduvatest meetmetest ei kahjusta märkimisväärselt keskkonda, mis on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud nõuetega.
Komisjon leiab, et Eesti kehtestatud kontrollisüsteemid on liidu finantshuvide kaitsmiseks piisavad. Kavas on esitatud piisavalt üksikasju selle kohta, kuidas riiklikud ametiasutused ennetavad, tuvastavad ja kõrvaldavad huvide konflikti, korruptsiooni ja vahendite kasutamisega seotud pettusi.
Volinike kolleegiumi liikmete kommentaarid:
President Ursula von der Leyen ütles: „ Mul on hea meel tutvustada Euroopa Komisjoni positiivset hinnangut Eesti 969,3 miljoni euro suurusele taaste- ja vastupidavuskavale. Meie kogemused COVID-19 pandeemiaga võitlemisel on näidanud, kui tähtis on tugev tervishoiusüsteem. Olen uhke, et NextGenerationEU aitab Eestil seda eesmärki saavutada. Kava võimaldab Eestil oma majandust ja ühiskonda veelgi digitaliseerida. Investeeringud energiatõhususse ja säästvasse liikuvusse aitavad kiirendada Eesti üleminekut rohelisele majandusele. Me seisame eesolevatel aastatel Eesti kõrval, et tagada kava täielik rakendamine.“
Inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis sõnas: „ Täna kiitis komisjon heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskava majanduskasvu hoogustamiseks kriisijärgses taasteetapis. Lisaks säästva transpordi edendamisele on selle eesmärk stimuleerida taastuvenergia kasutuselevõttu, parandada hoonete energiatõhusust ja kaotada järk-järgult põlevkivi kasutamine energiasektoris. Eesti kavatseb tugineda oma positsioonile avalike teenuste digiteerimise esirinnas, toetades veelgi digioskuste arendamist ja vähendada lõhesid selles vallas. Eesti investeerib väga suure läbilaskevõimega võrkude rajamisse maapiirkondades ning kasutab rohkem digilahendusi ehitus- ja autokaubavedude sektoris. Sotsiaalküsimustes on Eesti kava eesmärk parandada tervishoiusüsteemi ja sotsiaalteenuste kättesaadavust, aidata noortel tööturule siseneda ja vähendada soolist palgalõhet. Nüüd on aeg plaanid teoks teha.“
Majandusvolinik Paolo Gentiloni lausus: „Eesti taaste- ja vastupidavuskava reformid ja investeeringud muudavad oluliselt kodanike elu ja ettevõtete konkurentsivõimet. Kava sisaldab olulisi meetmeid taastuvenergia kasutuselevõtuks ja energiasektori CO2-heite vähendamiseks, tervishoiusüsteemi tugevdamiseks, oskuste nappuse ja soolise palgalõhe vähendamiseks. Lisaks saab Tallinn kasu ühtlustatud ühistranspordisüsteemist ja Rail Baltica terminali ehitamisest, mis aitab veelgi suurendada pealinna atraktiivsust.“
Järgmised sammud
Komisjon kiitis täna heaks ettepaneku võtta vastu otsus anda Eestile taaste- ja vastupidavusrahastust 969,3 miljonit eurot toetust. Nõukogul on nüüd neli nädalat aega komisjoni ettepaneku heakskiitmiseks.
Kava heakskiitmine nõukogus võimaldaks teha Eestile eelmakseid 126 miljoni euro ulatuses. See on 13% Eestile eraldatud kogusummast.
Edasisteks väljamakseteks annab komisjon loa lähtuvalt taaste- ja vastupidavuskavas esitatud vahe- ja lõppeesmärkide täitmisest, mis kajastab edusamme investeeringute ja reformide rakendamisel.
Lisateave
Teabeleht Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohta
Nõukogu rakendusotsuse ettepanek Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmist käsitleva nõukogu rakendusotsuse ettepaneku lisa
Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud nõukogu rakendusotsuse ettepanekule
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 5. oktoober 2021